Iseendale lubaduste andmisest / About making promises to yourself

Friday, November 27, 2015


Olen üks nendest inimestest, kes iseendale võrdlemisi palju lubadusi annab. Antud protsess on kummaline segu sügavale enda sisemusse vaatamisest ning ümbritseva olustiku vaatlemisest. Tihtipeale juhtub seda siis, kui olen mingil põhjusel oma asjadega möödapääsmatult ummikusse jooksnud ja elu omamoodi taaskäivitamist vajab. Lubadused iseendale on mõneti nagu väikesed abimehed uue lehekülje keeramisel. Või vähemalt aitavad need natuke mõistust tuulutada ja värsket hingamist iseendaga kaasa tuua. Minu puhul aitab pisike lubaduse andmine taolises situatsioonis alati. Sageli on viimaste väljakäimise peamiseks tõukejõuks just rahuolematus nende asjadega, mis meile kõige tähtsamad kipuvad olema ning puudutavad meid ennast. Tihti kaldume samas aga nendes kohtades, kus enda elu mingil moel täiendada või paremaks saame muuta, end taga tagasi hoidma või neid sootuks kõrvale lükkama, keskendudes pigem teistele antud lubaduste pidamisele. 

I am one of those people who gives relatively many promises to myself. It is a strange combination of looking deeply inside of myself, feeling my emotions and observing what is happening around me. It often seems to happen when my life has somehow managed to finally hit the wall and crumble down, needing an urgent restart. Making promises to myself is somehow like a small helpful tool for turning a fresh page in my life, or if nothing else, at least for the time being, it helps to freshen up my mind a tiny bit. In such situations making even a small promise that could end up with a step forward in a right directions always seems to work. Although we often feel the impluse to make promises when being unsatisfied with some principal things in our lives, we seem to forget the most important part in the process itself - us ourselves. We tend to be drifting off course and setting ourselves aside, often making promises to others, while we could sweeten and add up to the value of our lives first instead. 

Sarnaselt eesmärkide loomisega on lihtne lubadusi anda, kuid samas on väga kerge nendest ka mööda vaadata või üldsegi ära unustada. Pärast mitmeid täitmata jäänud lubadusi olen ma aga mõistnud, et kõik peaks siiski jääma iseenda tõeliste võimete piiridesse. Õhulosse ning võimatuid asju võime oma peas luua kõik, kuid mis saab sellest edasi? Alustada tuleks väikestest ning lihtsasti täideviivatest asjadest. Näiteks on mõnel inimesel kes lubab, et hakkab elama nüüdsest ainult olevikus kui minevikus või tulevikus, ühtäkki raske hoobilt mälusopis pesitseva ajamasina uksed kinni lüüa ning oma asjadega tänasesse päeva hüpata. Või vahel on raske kinni pidada lubadusest end sellisena armastada nagu oled, teha endale peegli ees seistes vaid positiivseid komplimente või lasta lahti nendest asjadest või inimestest enda elus, kes elu kuidagi rikkamaks või paremaks muuta ei suuda. Me kõik oleme seal olnud, eks? Reaalsus on tihti vastupidine. Suured lubadused koosnevad minu arvates paljudes pisikestest, mida järgides jõutaksegi välja nende esialgu hirmutavate või saavutamatuteni.

Kuigi mõnes olukorras on suured lubadused kirjeldamatult vajalikud ning sel hetkel tuleb lihtsalt enda varjust üle hüpata, ehk jõuad sellel teel käies välja sinna, kuhu jõuda soovisidki. Näiteks lubasin iseendale, et olen julgem ning tegelen rohkem nende asjadega, mis mulle ilmselt palju rõõmu valmistaksid, hoolimata sellest, mida teised sellest ehk arvaksid. Sel põhjusel sündis ühe esimese sammuna ka see väike bloginurgake. 


Similarly to making promises it is also extremely easy to set targets and goals. And then look past them or even forget them as soon as you have made them. After many unfulfilled promises I have undersood that everything should be left between the borders of your own real capabilities. We are all able to build castles in the air, but what about the time after? You should start with simple things that are actually rather easy to accomplish. For example, it might be hard for a person, who until now has been comfortably living in the past or in the future, to one of a sudden shut down the doors of their inner time machine and to start living in the present instead. Or sometimes it is hard to keep a promise of loving yourself the way you are, treating yourself with loving words when standing in front of the mirror or let go of things and people in yourlife, that make you not a better person or add no value to it whatsoever. We have all been there, haven't we? The reality looks often different. In my opinion, big promises consist of many small ones. Following those should eventually lead you to those which at first might seem oh so frightening or not achievable. 

Although there are those moments where big promises are inevitable, so you just have to get your stuff together and do it and on the way it might lead you where you want to end up. For example I promised myself to be more brave and do those things that will probably give me much joy, no matter what others might think of it. Hence, as a first step, the blog happened. 

Seetõttu olen mina püüdnud oma lubadusi ühendada lihtsalt täidetavate eesmärkidega, mida annaks ka hõlpsasti oma igapäevaellu sisse tuua. Näiteks lubasin endale just viimati, et pühendan rohkem aega iseendale ja kannan enda eest paremini hoolt. See on minu jaoks ääretult oluline ning antud lubadusest kinnipidamine on omandanud märkimisväärse tähenduse. Kõige selle täideviimiseks võtsin oma eesmärgiks aga kirjutada vähemalt korra nädalas oma emotsioonid paberile ja viibida vähemalt kolm korda nädalas värskes õhus ehk teha sporti. Viimast olenemata aastaajast või ilmast. Kuigi ilm on viimasel paaril nädalal olnud olnud üsna niru - hall ning pime - ning kohutavalt raske on olnud end diivanilt lahti rebiva, üritan endale siiski meelde tuletada, kuivõrd klaariks muudab värske õhk mu pea ning rõõmsaks mu meeleolu. Ja iga kord, mil taas tuppa tulen, olen uut hingamist ja motivatsiooni justkui täis pikitud. Enda eest paremini hoolitsemine tähendab ka paremini toitumist, millest on praegusel peaaegu jõuluajal nii raske kinni hoida. Kuid olen eesmärgiks võtnud päevas kolm sooja või tervislikku toidukorda koos snäkkidega enda päevakavasse sisse viia. Noh, ütleme, et mõni päev on parem kui teine! 

That is also one of the reasons, why I have tried to unite my promises with goals that are relatively easy to achieve and easy to apply to my everyday life. For example I recently promised myself to devote myself more time and take better care of myself. It is extremely important for me to do so and I have given much importance to keeping this one. And to bring means to the end I have made myself write down my raw emotions at least once a week (a diary is a girl's best friend!) and to spend longer time outdoors at least three times a week. In other words - do sports, no matter the season or what the weather is like. Although the weather has been rather grey and dark for the past couple of weeks and it has been really difficult to deattach myself from the comfortable couch, I try to remind myself how clear the fresh air makes my head and how cheerful and motivated I always feel aftewards. Taking better care of myself also means eating better, although it has been a struggle, when all those yummy it-is-almost-christmas treats happen to pop out exactly when I don't need them. But I have set myself a goal to eat at least 3 warm or healthy meals every day. Though sometimes just eating a sandwich or two or candy or cookies or...name it yourself, has been such an easy way out...


Kuna hetkel ei istu ma nädala sees koolipingis ja ei omanda pidevalt uusi ning erialaselt arendavaid teadmisi, lubasin ma endale, et üritan ennast siiski mingil moel asjadega kursis hoida ja uusi asju õppides väikeseid samme oma tuleviku tarbeks teha. See on üks nendest lubadustest, mis kohe kindlasti eesmärkide olemasolu nõuab. Näiteks haarasin ma viimaks eesmärgilt sarvist kinni ja üritan viimaks ära õppida Adobe InDesign'i kasutamise (PALUN AIDAKE MIND), mille seadsin oma selle aasta üheks suureks eesmärgiks juba jaanuarikuu alguses. Üksteist kuud on möödas, kuid viimaks tegin üleeile oma esimese sammu, hurraa! Samuti üritan iga päev lugeda vähemalt ühe erialase huvitava ning silmaringi laiendava artikli. Oma saksa keelt olen ka üritanud eesmärgipäraselt parandada, lugedes saksakeelseid kirjutisi, kuulates muusikat või õppides juurde uusi sõnu või nende artikleid mõnda vahvat app'i kasutades (Duolingo on minu lemmik!). Üheks lubaduseks oli ka viimaks rohkem kirjutada ning end sõnas väljendada. Ja no siin ma olen! 

Ever since graduating university this summer, I haven't been acquiring any new and interesting knowledge, that could help me improve in my field, I still try to keep myself up to date and make small steps towards a better and smarter me, by learning some things on my own. That  is one of those promises that simply calls out for a list of goals! At the beginnig of this year I promised myself to finally take the bull by the horns and tackle learning how to use Adobe InDesign (PLEASE HELP ME). 11 months have passed, but here I am - finally made the first step. I also try to read at least one interesting or specialised article every day, which could on the way widen the circle of my knowledge or skills. I have also getting my feet wet trying to improve my German - reading articles, listening to music or learning new words or the grammar using some fun apps (Duolingo is my favourite!). One promise to myself was also to write and express myself more - well, here I am now!  

Muidugi on neid lubadusi veel teisigi, kuid kes jõuaks neid kõiki kirja panna, veel rohkem lugeda. 
Kuidas Teil iseendale lubaduste andmisega on? Annate neid kergesti ning täidate valvsalt? Või on Teilgi vahel asjaga raskusi?

Of course the list of promises does not end here, but who could write them all down, moreover read them. But how is it with you and making promises? Do you make them easily and keep no matter what? Or do you also have your struggles?

Fotod: Elise Ader



You Might Also Like

0 comments