Building up a new weekly routine.

Saturday, April 16, 2016


Tõttöelda võtab igasugune funktsioneeriva rutiini teke uues kohas äraütlemata palju aega. Kõik see, mis kuulus igapäevaellu varem - kellaajad, harjumused, päeva sisustamine erinevate tegevustega-, tuleb võõrasse keskkonda astudes vähemalt viivuks endast maha jätta. Sest nüüd tuleks endale lõpuks tunnistada, et enam pole tegu tõesti mingusuguse puhkusega, kus võib hetkeks kõik muu ära unustada, lasta ajal oma soodu käia ja mõelda, et küll ma siis tagasitulles jälle hakkan asju nii tegema, nagu neid siiani teinud olen. Aeg on asjade teistsugust rada käimisega harjuda ning oma tegemisi targemini planeerima hakata, et aega oleks töötegemise kõrvalt ka iseenda jaoks.

Truth to be told, creating a new and functioning routine is a time-consuming business. All that used to be a part of our lives before - times of day, habits, filling your days with different activities-, has to be left behind for at least a short period of time when entering a new and unkown environment. Because now it is time to admit to myself, that this really is not yet another small vacation, where I can just forget about everything, let the time tick by its own rules and think, that I will continue where you left off once I get back again. It is time to get used to walking on different, off beaten paths and to plan my time wisely, so I wouldn't spend it all on working and could actually have some for myself too.

---

Olen viimase nädala jooksul üsna kaootiliselt elanud. Varssavi tormiline tempo ei ole mind küll jalust maha niitnud ning mingil moel on see mulle isegi meeltmööda - paneb mind kummalisel kombel elavana tundma-, kuid aeg libiseb sõrmede vahelt niivõrd kiiresti läbi, et ei saa arugi, kui päev on jälle õhtusse veerenud ning aeg on magama heita. Ja kuivõrd läbimõeldult ei ole ma ka planeerinud päeva lõppu pisikest jooksutiiru või mõnda muud toredat kuid aeganõudvat tegevust, on tööpäeva alguses pähe istutatud plaan selle lõpuks vaikselt väsinuna rongis koju loksudes justkui sealt haihtunud. Koju jõudes tekib selline imelik jõuetus, ehk isegi viitsimatus, mille lõksu on nii lihtne langeda ning kust raske välja pääseda. #täiskasvanuelu Naljakas on isegi see, et terve selle pooleteist nädala jooksul ei ole ma kordagi korralikult süüa teinud. Õhtul koju jõudes on taldrikule maandunud eri variandis salatid ning vaevanõudvaimaks elemendiks on olnud kanafilee valmistamine. Kuigi istuva töö ning vaheldusrikka ja toitva lõuna kõrvalt on selline kerge õhtusöök olnud väga sobilik, on see harjumus edasi kandunud ka nädalavahetusse, mil just midagi rohkem erilisemat ja maitsvat vaaritada võiks. Söögitegemine on üks nendest asjadest minu elus, mis on mulle kirjeldamatult oluline ja mis pakub mulle sellist rõõmu, millele suur osa tegevustest ligilähedalegi ei pääse. 

The past week has flown by in a rather chaotic manner. The rapid pace of living in Warsaw has not swept me off my feet, although it can feel a bit overwhelming at times. But in some ways it really appeals to me, as it makes me feel strangely alive. Although compared to my little hometown, time really seems to vanish into thin air in here, so that I don't even realise when yet another day has gone by and it is time to go to sleep again. Even though I have tried to be organised and plan a small round of running or some other fun but time consuming activity into the second part of my day, those plans have somehow disappeared from my mind while heading home and sitting on a train, being all tired and wanting to just lay down and do nothing. Funnily, I haven't cooked a proper and real meal even once for myself yet. Just a simple salad has done the trick after working hours. Whereas that is a good thing regarding the sitting nature of my job, this has also passed on to my weekends. That is bad, especially as I really love cooking. 


---

Siiani on suurem osa vabast ajast ja võhmast kulunud igasugu esmatarbekaupade jahtimisele, alustades patjadest ja tekkidest kuni söögikraamini välja, mis oodatust rohkem aega on võtnud. Enam ei ole nii, et saab nurgapealsesse poodi pea ainsa kliendina kassas lihtsalt sipsti sisse ja välja astuda. Reaalselt kõik  võtab aega. Kuid vähemalt on nüüdseks ajaarvestuselt parimad poed, mis mingil moel töölt-koju-trajektoorile satuvad, suures jaos avastatud ning tekkinud on mingigi aimdus sellest, kuidas ühistransport siin linnas liigub, võib hakata endale seadma pisikesi eesmärke, mis hea rutiini tekkimisele kaasa peaksid aitama.

Most of my free time and energy so far has gone for finding all kinds of life necessities, starting from pillows and blankets and finishing with shopping for some groceries. All that, just like everything in here, takes of course time, as the luxury of just stepping quickly into some nearby store and being almost the only client is gone. The good thing is that I have discovered the best shops (timewise) nearby for myself and I have also started to form some sort of a knowledge of how the public transport works in this city. So that means I can also slowly start building up a good routine for myself. And to help that get along I have set some nice little goals. 


1. Loe raamatuid. Sellega ei peaks õnneks üleüldse probleeme tekkima, kuna igapäevane teekond tööle ja sealt tagasi võib venida kuni tunni pikkuseks, mis annab piisavalt võimalusi pea raamatusse pista. Praegu loengi Paula Hawkinsi "Tüdruk rongis". Olles ise tüdruk rongis. Hehe...

 1. Read books. That fortunately has started to become a real habit of mine. Riding a train to and back from work for almost up to an hour is the perfect opportunity to dig my nose into a good book. FYI, currently reading The Girl on the Train. While being on the train. Hehe...


---

2. Blogi tihedamini ning kasuta ära neid ideid, mis siiani blogi jaoks tekkinud on. Kuigi ma pooldan igati sellist spontaanset kirjutamist, mil kõik kuidagi palju ehedam minu jaoks tundub, on lihtne sedasi asja soiku jätta. Seda on minevikus niivõrd palju juhtunud ja nüüd tahaksin asju teistmoodi proovida teha. Nädalas korra sooviksin ikka miskit kirjutada.

2. Blog more often and take advantage of all these ideas I have come up with for the blog. Although I truly am a fan of this more spontaneous kind of writing, as it just feels and comes across much more real, it is easy to somehow come to a donwstill with it, like it has happened so many times in the past. Writing at least once a week sounds like a good plan.


---

3. Käi kolm korda nädalas jooksmas + 2 korda nädalas võimlemist/jõutrenni. Juba mõnda aega tagasi otsustasin, et sel aastal osalen kohe kindlasti mitmel jooksuüritusel, millest esimene pidi olema maikuus toimuv Tartu Jooksumaraton. Kuna aga asjaolude sunnil selle oma kavast välja pean jätma, tuleb miskit uut ka asemele leida. Õnneks toimub Poolas jooksuvõistlusi igal kuul peaaegu lugematul arvul, tuleb mingi valik ära teha ja sellest lähtudes ka viimaks korralikult treenima hakata. Ja ega enam ei ole ka seda luksust käes, mis oli olemas Otepää küngaste vahel. Ükskõik, kuhu ka ei läinud, ikka oli hea ja mõnus joosta. Täielik paradiis, kus ei hakanud iialgi igav või pähe ei turgatanud mõtted, et ma ikka kohe üldse ei viitsi. Naljakas, kuidas perspektiivid asjade suhtes muutuvad, kui neid enam nii iseenesest mõistetavalt käeulatuses pole. Kuid mis seal ikka, tuleb ära kasutada kõike seda, mis siin mulle on antud. Tuleb vaid üleüldine päevakava koos kojusõiduaegadega niimoodi jonksu seada, et see mulle sobiks ja motivatsiooni ka ikka jaguks.

3. Run three times a week + twice a week some strength exercises. Already a while ago I decided I will participate at least in a couple of running events this year and the first was supoosed to be Tartu Jooksumaraton in May. But as I wont be able to make it to that one this time around, I have to find something to replace it with now. Fortunately even every single village here in Poland seems to hold an event, so I just have to make a choice and start training for it accordingly. The running conditions here are nothing alike to the paradise I had in my hometown, but nevertheless, I need to make the most of what I have got! And it is not that bad. Just got to keep the motivation going!


---

4. Tee nädalavahetustel midagi head süüa - katseta uusi retsepte, rahvuskööke jne. Naljakas on sellist asja enda jaoks isegi kirja panna, kuid ilmselt ei teki minus muud moodi tahtmist iseenda jaoks korralikult süüa teha. Miskipärast on mul palju rohkem tahtmist seda teha, kui laua äärde võib oodata istuma rohkem inimesi. Kuid ehk võin ma sedasi ka isekeskis head toitu nautima veel õppida.

4. Cook something delicious on the weekends - try out new recipes, cuisines etc. It is funny to even write something like this down to myself, but otherwise I migh not really feel the need to cook. I somehow seem to feel more willing to do it when I can expect more people sitting by the table with me. But maybe this is a way how to learn to enjoy food accompanied only by myself. 

---

5. Vaata korra nädalas mingit filmi/sarja. Iseenda meelelahutuse jaoks.

Ja ongi vist hetkel kõik. Ma loodan, et pean oma seatud eesmärkidest ja väiksest plaanist ka kinni. Eks aeg anna arutust. On keegi teist ka midagi sarnast proovimas? Mis on need asjad, mida teie oma rutiini lisada sooviksite?

5. Watch a movie or a series once a week. Just for my own entertainment. 

I guess that is it for the time being. I hope I can keep up with my little master plan. Is any of you trying to do something similar like me? What are the things you would like to incorpoate to your daily routines?


You Might Also Like

4 comments

  1. ,,Currently reading The Girl on the Train. While being on the train. Hehe..." more like.. HAHAHA niiiice ;)
    I hope you will manage to find yourself in Warszawa soon. It's good you wrote your goals down here as the motivation went up up up :)
    Good luck (powodzenia)! :*

    ReplyDelete
    Replies
    1. The book is actually really fitting. All the suburbs before arriving to downtown and so on. :D
      But thank you my dear! I have been enjoying Warsaw tremendously and could discover places I hadn't been to so far. Yet there is much to see still! I am so happy with my decision to come here. :)
      And see you soon my dear! :*

      Delete
  2. Mina olen hoogu kogunud oma blogi pidamise jaoks. Ma olen blogisid mingi miljon tükki pidanud ja iga kord ühel hetkel alla andnud (ilmselt seetõttu, et mu igapäevatöö on kirjutamine ja liiga palju kirjutamist viiks mu ilmselt hauda) kuid mõtteid on ja uut blogi tahaks.

    Lisaks arvasin, et tasuks pintsel-pliiatsitega ilusat käekirja harjutada. Ostsin need isegi ära ja õpin nagu esimest päeva koolitunnis. Väga vahva!

    Oi kui palju ma olen kogunud hoogu, et trenni tagasi minna, aga lihtsalt pole jõudnud... püüan selle plaani võtta.

    Ning... ootan endiselt bullet journalit.
    PPS! Anna teada, kuidas raamat meeldib
    PPPS! Ära küsi lugejatelt küsimusi, sest mul on kogu aeg midagi öelda :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga miks mitte alustada! Blogipidajana on ikkagi olemas see valik postitada siis kui hing seda päriselt ka ihkab. Ja tean seda nüüd enda kogemusest, et päev otsa arvuti taga tööd tehes ei teki suurt tahtmist veel õhtul sama rada ette võtta, kuid vahepeal lihtsalt tekib tunne, et no nüüd tahaks! Ja kui muu ei sobi, võid ju mõnda aega kasvõi iseendale kirjutada!

      Bullet journal on mingiaeg ausõna tulemas. Nüüd elus rohkem ka toimumas nii et vast saan sellega hoo sisse. :D Ma pean endale veel pliiatseid minema ostma, et see mu märkmikusse sobiks. Kuid see tähendab omakorda eraldi poeskäiku ja see võtab nii kaua siin aega, haha...

      Raamatu kohta kirjutan ka ilmselt aprillikuu lemmikute all. Ja mul on nii hea meel, et sina, kes sa vist mu ainus aktiivne lugeja oled, ikka viitsid kätte võtta ja kirjutada siia. Mul alati rõõmus meel lugeda ja vastu kirjutada. Aitäh!

      Delete