Life lately

Monday, June 20, 2016


Väheke vaikseks on kõik siin muutunud, kuid ausaltöeldes ei suuda seda endale kuidagi ka pahaks panna. Päevad on muutunud aina pikemaks ja suvi on siinpool maailma igatepidi kirevalt õide puhanud. Kuid ometi on tihti tunne, et aeg möödub üleliia kiiresti ja enam pole palju jäänud selleni, mil jälle suure hooga jõule tuleb hakata ootama. Kuid sellele ei taha ma hetkel küll rohkem enam mõelda... Pigem lasen mõttel joosta kõigile nendel õhtutele Vistula jõe kaldal, mil päike end veepinnal vikerkaarevärvides hea muusika ja seltskonna saatel öösse veeretab ning spontaansetele lühikestele töönädalasse jäävatele kokkusaamistele, mis hoolimata esialgsetest plaanidest ootamatult varajaste hommikutundideni kestavad. Ja nendele hetkedele, mil siis väsinult ning magamatusest hüperaktiivsena, kuid ikkagi rõõmsana tööpukki tuleb naasta. Või mõnusat laiskust täis nädalavahetustele, mil aias lesides suvine grillilõhn ninna tungib ja sõprade naer kõrvus kajab. Või sellele, üle pika aja majas eesti sõprade nägusid ja keelt sai näha-kuulda. Neid ilusaid hetki on olnud nõnda palju ja loodetavasti tuleb neid sel suvel veelgi.

It has been a little bit quiet over here, but to be honest, I cannot put myself to blame in this situation. The days have become longer and summer with all its colours has suddenly come into life. Yet I often get this strange feeling, that everything is passing oh so quickly and that soon the time to start looking forward to Christmas will come around again. But I suppose that is not exactly what I want to think of right now... I would rather let my mind wander off to all those evenings spent on the beach of the Vistula river, with the rainbow coloured sunset painting pictures in the sky. Or to those spontaneous mid-week casual get-togethers that despite the initial plans somehow still end up in us getting home in the early morning hours and going to work hyperactive and with barely any sleep - but still happy. Or all the enjoyably lazy weekends sitting in the garden and the smell of grilling and the laughter of people surrounding me. Or the moment of finally hearing and seeing those precious Estonian faces again. There have been so many of those beautiful things happening in my life lately and I hope this summer will bring along so much more of those. 

You Might Also Like

0 comments