Pinterest
Mingil põhjusel on sotsiaalmeedia ning internet mulle alati meeletult meeldinud. Viimase meeletu areng on andnud niivõrd palju vähest vaeva nõudvaid võimalusi kõike avastada, näha ning ka ise oma osa kogu kompotist jagada. Asjadest, elust ja inimestest igasuguste nippide ja nõuanneteni välja. Rääkimata võimalusest rännata omal moel maailma eri paikadesse, seal tegelikult ise käimata. Ilmselt võiks see nimekiri lõputult edasi minna. Ja eks see viimasel ajal mõneti piiritu teekonnana tundunud ongi, tõmmates mind vaikselt iga 'meeldimise' või näpuvibutusega rohkem enda sisse. Küllap ei tohiks ka ära unustada aina kasvavat tungi iga väiksematki tegevust või põnevamat intsidenti mingil moel jäädvustada (tere, Snapchat!). Ausalt öeldes on see vajadus iga asja peale telefon või selle kaamera kätte haarata hakanud juba mulle endale närvidele käima ning õnneks olen sellega pisut ka tagasi tõmmanud.
For some reason, I have always liked social media and the internet. The outrageous development of the latter has given us so many easy ways to discover, see and also share our fair share of things ourselves. People, life, things, tips and tricks - you name it. Let alone the ability to travel in this bizarre way to the most sacred places in this world of ours, without really touching ground. I suppose the list of things could just go on forever. And to be honest, the journey of being occupied in the social media bubble has lately started to feel overbearing, drawing me into it with every next 'like' or scroll down the screen. I think I shouldn't forget the ever growing urge to save and share every small activity or more exciting incident (hello, Snapchat!). To be frank, this need to pick up my phone just to take a picture of a meal or any other moment has started to annoy me quite a lot, which has led to some reduction of the sorts.
---
Ühel õhtul, mil nagu ikka enne magamaminekut kõiksugu erinevaid rakendusi taas läbi käiasin, otsustasin nimelt aega võtta, kaua mul päeva Instagrami läbivaatamiseks aega kulub. Minu suureks üllatuseks võttis see kokku rohkem kui pool tundi aega. Ja mõelda veel, mis oleks ajakulu siis, kui juurde arvestada Snapchat, Facebook, Twitter, erinevad blogid ja kõikvõimalikud ajakirjanduslikud väljaanded, mis igal võimalikul võimalusel tähelepanu endale tõmbavad. Ja kui sõrm peaks juhuslikult Pinteresti või Tumblri peale libisema, on päeva produktiivsusel ka ilmselt lõpp...Kõik see on pannud mind aga mõtlema sellele, kui palju oma päevasest tundide arvust võiksin hoopis teistmoodi kulutada.
One evening when I was just going through all the different apps before going to sleep, I decided to measure how much time it takes to just scroll through my daily intake of Instagram. To my surprise, it was more than half an hour. Just on Instagram! Think of the time cost when we add on Snapchat, Facebook, the occasional Twitter, different blogs and online newspapers/magazines, that attract our attention every way possible. And if only the finger runs across Pinterest or Tumblr....there goes the productivity, right out of the window. All this has made me think how differently I could actually use my time within one day.
---
Ma ei lubanud endale uue aasta saabudes suurt midagi revolutsioonilist, aga ühe rea panin enda jaoks siiski kirja. Lubasin, et hakkan rohkem lugema ning teen seda just vahetult enne magama minemist - telefonis surfamise asemel. Laadisin innukalt oma e-lugeri huvitavaid raamatuid täis ning tegin viimaks ka Goodreads'is omale konto, et loetud ning lugemist ootavatest raamatutest mugavalt ülevaadet saada. Mul kipuvad tihti kõik need mitmed autorid ja teoste nimed meelest minema, nüüd on mul aga hea meeldetuletus kiirelt varnast võtta. Lisaks on antud keskkonnas niivõrd kerge uusi raamatuid vastavalt žanrieelistustele ning teiste inimeste ausatele ja põhjalikele arvustustele nimekirja lisada.
Ma pean mainima, et sellest ajast saadik, mil oma pisikese uue harjumuse oma päevakavva lisasin, olen muutunud palju...mõtlikumaks? Kuigi viimase nädala jooksul on olnud juba päris mitu korda, mil ei ole saanud raamatut õigel ajal lihtsalt käest panna ning olen pidanud öötundidest üsnagi mitu -mitu tundi ära napsama, on see tunne olnud hoolimata hommikul ligi hiilivast unest niivõrd mõnus. Olin juba täiesti minetanud selle tunde, kui teistmoodi värskendav võib olla loetavasse loosse üdini sisse sukelduda, unustades ära kogu ümbritseva elu. Ja ma ise tunnen, et olen muutunud kuidagi tundlikumaks, ehk isegi sügavamaks ning mõtlen ka asjade üle kuidagi teistmoodi. Effekt on olnud igatahes üdini positiivne.
Kõigest sellest inspireerituna mõtlesin soovitada ka mõnda viimastest raamatutest, mis kuidagi eriti liigutasid või mõtlema panid.
I didn't make any revolutionary new year's resolutions this year, but I did write down one line for myself. I promised myself to start reading more and to do it just before falling asleep, instead of the regular social media time. I loaded my e-reader with numerous books I had meant to read already for a while and finally made myself an account at Goodreads. It turns out to be the perfect place to have an overview of all the books I have read and that I want to read in the future. I tend to forget all the authors and titles, so it is a convenient reminder to keep track of. Additionally, it gives me the perfect opportunity to find new books to read there as well, regarding my own preferences or the many in-depth reviews by the other users.
I have to say that ever since applying my little new routine to my daily cores, I have become much more...thoughtful? Even though the last couple of weeks of stealing reading time from sleep hours have given me a proper sleep deprivation, I haven't felt better. I had totally forgotten the refreshing feeling of diving into the storyline and following the characters when the story evolves, forgetting the rest of the world around you. And I feel how that has made me a lot more sensitive, maybe even made feel more depth of things, and I do think of things somehow differently. But the effect itself has been utterly positive.
Being inspired from that, I thought I might share a few recommendations. Here are some books that somehow really moved me or made me think about things that matter.
Khaled Hosseini - And The Mountains Echoed
Antud lugu keerleb tihedalt peresidemete ning viimastest tulenevate raskete otsuste ümber, haarates endasse aastakümnetesse ning eri generatsioonidesse põimitud lood armastusest, sõjast, valedest ning kustumatutest lootustest. Raamatu tegevus leiab esialgu aset esmalt sõjaeelses omamoodi õitsevas Kabulis (Afganistaanis) ning rändab ajas läbi erinevate paikade - Pariisist San Francisconi välja. Hosseini on imeline loovestja ning raamatu tekst haarab kergest endaga kaasa. Oma lugudes annab ta hoopis teistsuguse pildi Afganistaanist, selle inimestest ja kultuurist, mida on lugedes ühteaegu lihtne kuid ka raske mõista. See on üks nendest raamatutest, mis tõmbab sind enda sisse ning paneb sügavalt kaasa mõtlema, suutmata kirjatükki käest panna.
Soovitan samuti ka Hosseini teist raamatut The Kite Runner, mis räägib taas sügavalt pingelistest ning traditsioone täis pikitud peresidemetest sõjaeelses ning -järgses Afganistaanis, erinevatest otsustest ning unistuste jahtimisest. Viimane jättis raamatu lõppedes maha hoopis teistsuguse jälje ning suurendas märkimisväärselt uudishimu ja austust Afganistaani vastu. Kuidagi värskendav, arvestades praeguse aja pingeid Lähis-Ida suhtes. Hosseini A Thousand Splendid Suns, mille arvustused on samuti taevani ülistavad, on mul veel lugemist ootavate raamatute nimekirjas. Aga kindlasti on tegemist autoriga, kelle puhul on raske pettuda. Soovitan soojalt!
This story evolves tightly around family relations and difficult decisions that are out of our measures. The storyline takes you through decades and different generations, who are all somehow connected to each other, telling things about love, war, lies and undying hope. Everything starts in the pre-war Kabul (Afganistan) and evolves to different places - from Paris to San Francisco. Hosseini is a truly brilliant story teller and the book just draws you into it from the very first page forward. Hosseini gives you a different view of Afganistan, its people and culture, which is simultaneously easy and difficult to understand, as it might feel a bit far away from us. It is one of those books you can't put down.
Alike to Hosseini's other novel, The Kite Runner, which speaks again about the tense and extremely traditional Afgan family relations in pre- and after war Afganistan, different expectations on life and chasing dreams. The book left a different kind of a mark of Afganistan to me, which somehow increased my interest and also respect towards the country. An odd feeling regarding the current attitude towards the Middle East nowadays. Hosseini's highly praised A Thousand Splendid Suns is still on my to-read list. But for sure Hosseini is one of those authors it is hard to be let down by. Highly recommended!
---
Jojo Moyes - Me Before You
Olin antud raamatust juba ammu erinevate kanalite kaudu kuulnud ning nime kuhugi kaugemas mälusopis üles märkinud. Kuid miskipärast arvasin, et tegemist on sellise taolise romantilise naistekaga, mis mind siiani kuidagi lugema ei kutsunud. Kuid ometi võtsin ma selle raamatu viimaks kätte - ilma igasugu suurte ootusteta. Kuid ma olen nüüd ääretult õnnelik, et seda viimaks tegin, sest tõttöelda ei ole mul juba kaua viimase lehekülje viimaseid ridu lugedes olnud tunnet, nagu ütleksin kurvalt head aega kalliks saanud inimesele. Raamat jättis minusse omamoodi segu erinevatest tunnetest ning mõtetest, mis sõlmena kurnavalt kõhtu keerlema jäi ja mind hommikutundideni lugemas hoidis. Pealtnäha tavalise naise elust ja varasemalt eduka mehe ebaõnnest koorus lehekülgede keerates välja omapärane ning tõeliselt emotsionaalne lugu, mis mulle viimaks lahinal pisarad silmadesse tõi. Humoorikas, kohati isegi laginal naerma ajavalt naljakas ning teisipidi lihtsalt südantlõhestavalt kurb. Mõtlemapanev ning äraütlemata realistlik teos, mis terve lugemise kestel lihtsalt paneb oma elu üle järele mõtlema ning tänulikkust üles näitama. Raamatu põhjal vändatakse ka film, mis selle aastanumbri sees ka linastuma peaks. Eks siis ole näha, kas linateos rikub raamatu ära või ei.
I had heard about this book from different sources and marked the name down in the back of my head
already a long time ago. But I somehow thought that it will be yet another romantic chicflick and that thought didn't really invite me to read. Somehow I ended up reading it anyway, without having any specific hopes or expectations. But now I am truly happy I did, as, truth to be told, I haven't felt for a long time this crippled feeling in my chest when reading the last lines of the book, as if I had to say goodbye to a dear friend of mine. The book left a mixture of different feelings and thoughts aching in my chest, which kept me reading until the early morning hours. The seemingly stereotyped life of the female protagonist and the misfortune of the male character evolved into an unconventional and really emotional story, which eventually made me cry like baby. The ride was humorous, at times even hilarious, making me laugh out loud, and at the same time striking me with real sadness. A surprisingly realistic story, that just makes you think of and show gratitude over your own life. There will be also a movie made about the book, which should be released sometime this year. We'll see if the movie ruins it all or not. :)
---
Olete Teie ka viimasel ajal miskit eriti head lugenud? Võtan kõik soovitused soojalt vastu!
Have you read something good lately? I'll gather all recommendations. :)
