Just as beautiful as

Vastupidiselt suurele osale inimestest, kes tihti nädala alguses pahura ning unise olekuga töödele ja tegemistele vastu astuvad, on mulle kummalisel kombel esmaspäevad alati meeldinud. Olen juba kord selline värskete alguste fanaatik ning uue nädala algus, mil kõik justkui otsast peale algab, on mingil määral alati oodatud. Sest ma tean, et mis iganes sündmused või tunded ka eelnenud seitsmesse päeva end hoolikalt sisse põimisid, need jäävad just sinnasamma minust maha, et end vahel ehk vilksamisi ilmutada. Lihtne on sedasi sellele kõigele selga  keerata ning värske hommiku vaikset võlu nautides eesootavaid tunde mõtteis kõige hea ja ilusaga täita.

In contrary to the majority of people, who seem to have a hard time managing the ever so real stuggles of the weekend ending in a blink of an eye, I have always enjoyed Mondays. I seem to be kind of a fanatic of fresh starts and the beginning of the week is therefore always awaited. Because I know whatever happened during the past seven days, will be simply left there - into the past. And that makes it so easy to leave it all behind and soak in the beautiful clamness these kind of mornings tend to bring along. 

---

Kuid see nädal on minu jaoks kohe eriliselt hästi alanud. Hommikuga muundusin ka mina viimaks suureks maanteede hirmuks ja sain oma rohelise vahtralehe autoakna vahele pistetud. Võiks lausa öelda, et kaua tehtud kaunikene, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Ja tuleb tunnistada, et täna voolab energia ka kuidagi teistmoodi keres ringi. Õige pisut rahutult ja ülemäära motiveeritult, kuid ilmselt ei jää siin muud üle, kui viimast nendeks headeks asjadeks siin elus, mis rõõmu ja rahuololu toovad, ära kasutada. Näiteks võib ju minna välja seda lõputult langevat lund kühveldama!

Sellest nädalast võib ilmselt veel niipalju öelda, et proovin viimaks oma magusaisu kuhugi mujale ära suunata, mistõttu otsustasin selle täitsa magusavabalt veeta. Naljakas on see, kuidas inimesest saab nõnda lihtsalt tema harjumuste küüsis vaevlev olend. Esimene päev on poole peal ning seni olen suutnud lausa pidupäeva koogitükist loobuda - jee!

But I have to admit that this week has had an exceptionally great beginning. During the early morning hours I managed to deliver my best and finally gain the priviledge of driving a car - legally!. It took some time to get there, but I suppose better late then never. I must also say that my energy levels seem to live a life of its own today. Somewhat restless and overly motivated, but I guess there is nothing else left than to take advantage of and create something great out of it. For example, go out and shovel some of this endlessly falling snow out of our ways!

I will also try my best to get rid of this bizarre sweet tooth I've been having for the past couple of weeks. It is funny how people become creature of their habits without much effort.  So these upcoming seven days all kinds of sweets will be banned from my life. Half a day later and I managed to say no to a celebratory piece of cake - yay!

But I wish everyone a truly lovely and productive week!

---

Kuid soovin kõigile kaunist ja produktiivset nädalat. Et olla kindel, et viimane ikka eriti ilusasti algaks, vaadakem koos ühte ilusat isendit ja kuulakem ääretult mõnusat laulu, mis tänasesse päeva kui rusikas silmaauku sobib (mida kõik niikuinii miljon korda juba teinud on, kuid võiks ju veel!). Kui vaid kõik hommikud algaks nii, eks?

Pictures: pins from Pinterest

Tõttöelda ei tea, kustkohast mul mõningad isud või maitsete kombinatsioonid vahepeal tulevad. Kuid ühel õhtul, kui töölt koju olin jõudnud ja kõht näljast vaikselt nurrus, tuli suur isu ühteaegu nii pelmeenide kui kergelt vürtsika köögi- ja juurviljase woki-roa järgi. Niisiis otsustasingi kaks head asja kokku panna ning välja tuli äraütlemata maitsev söömaaeg, mida end viimase paari nädala vältel liigagi tihti söömast olen leidnud. Vahel on lihtsalt ülimalt hea midagi väga kiiresti valmivat, kuid siiski maitsvat ja kerget nahka pista. Ilmselt ei ole see nüüd päris retsept, mida siinkohal jagan, kuid toiduideedega seotud kriisi lahendavaks väikseks nipiks võib viimast siiski ju lugeda, eks? 

Truth to be told, I have no idea how I sometimes come up with these more unusual ingredient combinations in the kitchen. But just the other day (well, more like a few weeks ago...), when I had come back from work and there was a small orchestra of hunger playing in my stomach, I got this unreal craving for dumplings and a mildly spicy wok at the same time. So I decided to combine these two tasty things and the outcome was surprisingly yummy! Therefore I have found myself eating this more than too many times over the past couple of weeks. It is sometimes just so comforting to create someting tasty and light with basically no time spent or effort put in. It is probably not a real recipe now, but I guess it can be considered as a small tip to solve some upcoming food idea crises, right? 

VAJA LÄHEB (1 inimesele):

1 väiksem sibul

0,5 tl tšillihelbeid

4-5 külmutatud pelmeeni (kogust võib vabalt enda maitse järgi muidugi muuta)

Suurem peotäis külmutatud juur- ja köögivilju (mina sageli ostan külmutatud wokkimiseks mõeldud köögivilja-mix'i (Maahärra oma on nämma!) ning lisan sekka veel muid lemmikuid)

Supilusikas sojakastet

Teelusikas valge veini äädikat

Seesamiseemneid

Supilusikatäis kodujuustu ja pisut rohelist sibulat peale (võib vabalt vahele jätta, aga mulle meeldib!)

WHAT YOU NEED (for 1 person):

1 small onion

1/2 tsp chilli flakes

4-5 frozen dumplings (you can of course change the amount according to your own taste)

A bigger handful of frozen veggies (I often buy a veggie mix made specially for wok dishes, the one from Maahärra is great in my opinion)

1 tbsp of soy sauce

1 tsp of white wine vingegar

Sesame seeds

1 tbsp of cottage cheese and spring onions on top (optional, but I love it!)

Puhasta ja haki sibul peeneteks ribadeks. Samal ajal kuumuta pannil (sobib nii wok- kui tavaline pann!) pisut õli ning pruunista sibul õrnal kuldseks. Ma lisan tavaliselt ka pelmeenid, tšillihelbed ja suuremad köögiviljad (nagu näiteks brokkoli tükid) üsna lühidalt pärast sibulate lisamist pannile ja lasen neil omasoodu küpseda. Kui pelmeenid hakkavad juba kergelt valmima, lisa hulka ka ülejäänud köögiviljad ning praen, kuni viimased on kenasti sulanud, kuid siiski veel  krõmpsud. Seejärel vala pannile sojakaste ja valge veini äädikas. Sega kenasti läbi ja raputa hulka seesamiseemneid. Prae veel mõni minut ja ongi valmis! 

Clean and cut the onion into thin strips and brown it on a pan (both, wok and regular pan work here) untilt they get this nice golden shade. I usually add the dumplings, chilly flakes and bigger vegetables (like chunks of broccoli)in a few moments after as well and let them melt and cook on their own. If the dumplings seem to get more or less ready, add in also the rest of the veggies and cook until they have melted but still have a nice crunc to them. Add in the soy sauce, white wine vinegar and throw in a bit of sesame seeds. Stir for a few more minutes and voila, ready it is! 

Berliin hoiab minus kohe päriselt ääretult erilist kohta. Sest tõttöelda on vähe kohti, mis suudavad mind nõnda koduselt ja omas elemendis tundma panna. Ja just seal kipub minus õitsele puhkema selline teistmoodi ning üdini värskendav motivatsioonipuhang, mis igal sammul just nagu suuremaks paisuks. Nagu ma oleksin kõigeks võimeline ja minu teel ei jääks ühtegi ust suletuks. Ja see on tõesti maagiline tunne.

Kuigi Berliin ei ole iseenesest just kuigi kaunis linn, pakatab see omamoodi ning erilistest nurkadest, mida igal sammul avastada. Selles linnas on lihtsalt elu ja see lihtsalt nakatab mind iga kord, kui sinna satun. 

Berlin keeps a very special place in my heart. Because, truth to be told, there are only a very few places out there that can make me feel like home. Or like I was in my own element. And for some reason, whenever I visit Berlin, this sudden burst of motivation hits me. Something totally different and refreshing, that just seems to grow and grow with every step I take. As if I could do anything and no door on my way will be left unopened. And that is what I call a magical feeling. 

Even though Berlin is not a particularly beautiful city, it is full-brimmed with unique and special corners to be discoverd. A different kind of...beautiful. :) There is just life in Berlin and it is trully infectious. 

Olen kindel, et inglise keeli overnight oats ehk üleöö külmas seisnud kaerahelbed hommikusöögilaual ei ole suurele osale meist enam midagi ääretult uuenduslikku, mis vaid Pinterestis surfates muuhulgas silma võib hakata. Olin selle tegemise peale mitmeid kordi mõelnud, kuid ometi kaalus traditsiooniline soe puder antud mõtte iga kord üle. Kuni hetkeni, mil üks hea sõber lubas suurustavalt mulle tšempionide hommikusööki valmistada. Sellest ajast peale on antud hommikusöök saanud minu igahommikuseks kaaslaseks ning heaks päeva alguseks. Lisaks kõigele ei pea enam silmi avades kümmekond minutit pliidi ees seisma. Nõnda jääb pisut rohkem aega iseenda jaoks - hommikuse rahu ja vaikuse nautimiseks ning mõnusalt omas tempos üles ärkamiseks. 

Portsjoni suuruse võib igaüks vastavalt oma isule valida ning sama on lisanditega. Sobib peaaegu et kõik, puuviljadest pähklite, rosinate ning värskete marjadeni välja. Allpool toon välja oma hetke lemmiku kombinatsiooni.

VAJA LÄHEB:

Täistera kaerahelbeid (need suured ja ümarad, mida peab enamasti 10-15 minutit keetma. Mitte kiirkaerahelbed)

Piima (või vett)

Kaneeli, näpuotsaga soola ja suhkurt

1 väike banaan või 0,5 suuremast

Peotäis pähkleid, kookoshelbeid ja rosinaid

Kalla kaussi kaerahelbed ning vala viimaseid täielikult kattes peale piim. Lisa hulka kaneel, suhkur ja sool ning sega omavahel kenasti läbi. Pane külmkappi ja lase hommikuni seista. Enne söömist lisa sekka banaan ning sobivad lisandid ja lase heal maitsta. Nõnda lihtne see ongi. :) 

I am sure pretty much everyone has become familiar with overnight oats by now, so that it has become more than just an oversight in Pinterest. Making it myself has crossed my mind more than once but I never got to the point of ditching my usual warm porridge. Until the moment sometime ago when a dear friend of mine promised to make me a breakfast of champions. It has accompanied my mornings and given me a good kick-start to my days ever since. In addition, I don't have to spend all this time at the stove anymore, yawning and stirring the hot porridge. That gives me more precious time to enjoy the morning calmess and to wake up in my own pace. 

You can pick the size of the portion according to your own appetite and top it with whatever things you like. From nuts, fruit and raisins to fresh berries. Hereby  I give you my current favourite combination. 

WHAT YOU NEED:

Whole grain rolled oats 

Milk (any kind of milk you like or water)

Cinnamon, a pinch of salt and sugar

1 little banana or half of a bigger one

A handful of nuts, coconut flakes and raisins

Pour the oats into a bowl and cover them with milk. Add up cinnamon, sugar and salt and mix it up. Let it stand in the the fridge for the rest of the night and top it with the banana, nuts and coconut flakes in the morning. And voila! Time to enjoy!