Just as beautiful as

Kahtlemata on ilmselt pea iga naise jaoks, kes oma välimusest vähegi lugu peab, hea juuksur üks olulisematest inimestest tema elus. Sest taoline juuksur on mõne käärisähvatusega võimeline korda saatma imelisi asju. Minu jaoks on mu soeng olnud üks nendest asjadest, mis mulle ääretult palju korda läheb ning mille eest tahan alati hoolt kanda. Kuigi see kõlab ilmselt pealiskaudselt, on mulle siiski alati tundunud, et korrashoitud, hästi viimistletud ning minu juuksetüübile sobilik soeng muudab mind juba hetkega enesekindlamaks ning enda silmis ilusamaks isendiks siin ilmas. Hästi lõigatud soeng suudab minus välja tuua mingeid teistsuguseid isikuomadusi ning muudab mind justkui üheks nendeks mitmest inimesest minu sees, kes siis iga uue muutusega kord päevavalgust saab näha. 

Without doubt, to a woman who pays quite a decent amount of attention to her looks, a good hairdresser just happens to be one of the most important people in their lives. Because, one of those hairdressers can make true wonders with people. When it comes to me, my hair has been one of those things which I have always really cared about and found important. Even though it might sound superficial, a well kept and styled cut that also fits to my hairtype has had the capability to make me momentarily feel like a million bucks and a much more self-confident creature in my own eyes. A well cut do can bring out some different personality traits that can finally see the dailight whenever a new change occurs to my hair. 

Sellest kõigest inspireerituna tahtsin aga kindlasti kirjutada oma kääridega inglist Konradist. Kahtlemata on see kummaline, võib-olla ehk imelik, et kui ma mainin juuksurisse minemist, ei tähenda see sugugi mitte esimesse ettejuhtuvasse salongi sisseastumist, vaid hoopis üle tuhande kilomeetri pikkust teekonda Poolamaale. Kuid erinevate juhuste tahtel ma oma juuksuri just sealt leidsingi. Konrad on tõesõna parim, keda ma kogu oma elus olen kohanud, suutes alati minu soove täide viia ning panna mind tundma kui printsessi, kes salongist iga kord naeratusega lahkub. Olen viimase paari aasta jooksul oma soengut ikka ja jälle pisut siit ja sealt muutnud ja alati on tulemus olnud ei rohkem ega vähem kui suurepärane, pidades lisaks kõigele vastu nii mitmeid kuid, kuni jälle reis ette võetud saab. Samuti on olnud oluliseks osaks vähene edaspidine vaev juuste sättimisel, kuna edaspidi ei ole ma pidanud hommikuti oma juukseid hullupööra föönitama, koolutama või sirgendama. Konrad on ka esimene juuksur, kes on mulle täpselt öelnud neid nippe ja trikke, mida mina oma pool-lokilise juuksetüübi ning värvimise seisukohalt järgima peaksin. Ja kui aus olla, pole mu juuksed vist iial paremas seisukorras olnud, kui nad on seda nüüd. Olen õnnelik naine, ausõna! Ja tuka lõikasin ka ikkagi ette. Olen oma kaua kaalutletud otsusega rohkem kui rahul. :) 

Being inspired by all that, I definitely wanted to write about my angel with scissors - Konrad. Without a doubt it is bizarre, maybe even a bit weird, that whenever I mention going to the hairdresser, it does not mean just stepping into some nearby salon in my hometown. On the contrary, it means an over thousand kilometre long trip to Poland instead. But by good fortune, that's the place where I have found my hairdresser. And Konrad truly is the best one I have ever had in my whole life, making all my wishes come true. Plus I always leave the salon feeling like a princess with a big smile crowning my lips. I have changed my hair-do quite a few times over the past couple of years and every time the result has been amazing. And on top of everything, it somehow lasts for many months until my next trip to Poland. What has been really important is the time after the first wash, as usually it might mean lots of care: blow-drying, curling, flat-ironig - you name it. But luckily I haven't had the troubles! Konrad has been the first hairdresser to tell me all the tricks that help me tame my half-curly hair type, without all the extra fuzz. And I must say, my hair has never been in a better condition than it is now. I am a lucky woman, I really am! And I also cut myself a fringe. I am really satisfied with my long deliberated decision. :)

Kes aga juhtub Poolas Katowice linna külastama või seal läheduses elama ning otsib omale ideaalset juuksurit, soovitan kindlasti Konradi värskelt avatud oma enda vingesse salongi sisse põigata! 

Who happens to live in Katowice or visit it anytime soon and looks for the perfect hairdresser, think no more and book a time at Konrad's freshly opened awesome salon! 

Facebook: Konrad Nozycoreki Salon

Website: http://nozycoreki.pl/

Foto: pinterest

Ülalpool toodud lause on ilmselt paljudele tuttav. Sest kes ei teaks kedagi, kes on ühtäkki võtnud ette ootamatult drastilise muutuse ja end täielikult ümber kehastanud. Muidugi on tavaliselt peamiseks muutujaks sellesama isiku juuksed. mida siis tihti mõnekümne sentimeetri võrra lühemaks lõigatakse või iseäralikku tooni värvitakse. Ja nii tobe kui see ka ei tundu, on selliste muutuste taga tegelikult tihti aga mingi sisemine murdepunkt, mida muutuse näol sisse õnnistatakse. Kas siis samm parema ja uuema iseenda poole või uue ning puhta lehekülje pööramine, selleks, et mingeid asju teistmoodi  ehk teha. 

Kui mu püsimatu iseloom ja tuhin asju pidevalt muuta, sealhulgas ka juukseid, kõrvale arvata, olen ka mina omajagu kordi oma kiharaid just eespool toodud põhjustel kas siis lõiganud või hoopistükis värvi muutnud. Lapsepõlves meeldis mulle pidevalt iseenda peal juuksurit mängida. Kahjuks sain, lisaks barbidele, uue soengu ka mina ise. Mäletan siiani seda hetke, mil ema mind pool-ahastuses jälle juuksuritooli, seekord siis päris juuksuri omasse, vedas ja juuksur ohkavalt lausus, et ei oska minuga seekord tõesti midagi peale hakata...

Seitmendast klassist alates sai minust, tüüpilisest heledast kartulikarva blondist, üleöö tulihingeline brünett, esiti küll kodus üksi värvimist alles katsetanuna pisut laiguline, ning nõnda püsisin ma kuni gümnaasiumi lõpuni. Kuigi mäletan veel seda hetke, mil üheskoos sugulasega, kes minust aasta kõrgemas klassis käis, ühtäkki oma juuksed kooli vetsus mingit veidrat pool-pungi stiili viljeledes lihtsalt maha otsustasime lõigata. Üks-kaks-kolm ja nii need kiharad jälle lühikesed olidki.

Tartusse kooli minnes otsustasin aga vaikselt tagasi heledamaks minna - seda otsust pean siiani üheks kõige targemaks. Avastasin tollal enda jaoks spordi ning koos suure elustiilimuutusega tegid õnneks arengusamme ka minu iseloom, stiilitaju ja juuksevärv. Õnneks ei teinud ma seda kõike aga üleöö ning triibutamiste abil vältisin seda kurikuulsat kollakas-oranži rebasefaasi. Enne Erasmuse üliõpilasvahetust ja alalist elukohamuutust otsustasin oma pikad kiharad aga sootuks impulsiivselt maha lõigata. Esialgsele eufooriale järgnes muidugi kerge kahetsus, sest kahjuks ei jää need lühikesed soengud minu puhul kunagi nii hoidma, nagu see pildike mu peas vahvatest lõikustest ette kujutab. Samal perioodil käisin paar päeva ka õnneks väljapestava pastelse roosa peaga ringi ning unistasin plaatinablondist peast, mille otstes troonib helelillakas varjund. Tagantjärele olen õnnelik, et kohaliku juuksuri mitteusaldamine mind seda plaani täideviimast takistas.  Ja muidugi ei puudu kogu kompotist mitmed-mitmed tuka ette lõikamised, mis igal korral piinarikka väljakasvatamisega end päädinud on. 

Mis mind juukseteemal aga üldse kirjutama ajendas on minu viimaste nädalate kuude suur tung taas endale tukk ette lõigata. Ja sellest suurt saladust tegemata võin öelda, et see soov on suuresti tugevas korrelatsioonis tahtega oma elus mingi põhjapanev muudatus ette võtta, mida hing juba viimased mitu kuud tagant on utsitanud. Õnneks on aga juuksuriajani veel oma kuu jagu aega, ehk suudan end sellest veel ümber veenda ning otsuseid ilma põhjapanevate välimuse muutusteta teha. 

Kuidas Teil juuksemuutustega lood on?

The quote on the picture above is probably familiar to many of you. Because who does not know someone who knows someone who has drastically changed their appearance overnight. The object of change mostly being the hair of the person. Whether the hair is being cut short a couple of dosen centimetres or the hair colour shade goes through a quick-temprered change in a completely different direction than usually. And as silly as it sounds, these changes usually represent some kind of an inner breaking points. Either they are taken as steps towards a better and renewed "me" or turning a new and clean page in your life, in order to make some things maybe differently than before.  

If I ignore my restless personality and the need to change things, including my hair, every now and then to bring some freshness to my life through that, I have been a victim of sudden and emotion driven hairstyle changes very many times. I loved playing the hairdresser as a child. Unfortunately the barbies weren't the only ones getting a new hair-do. I remember so clearly one time, when after another unfortunate game session of mine my mum took me to the hairdresser and as I was sitting in the chair, the hairdresser just sighed and said to my mum, that she simply doest not know how to fix this...

Ever since the seventh grade I made a drastic overnight change from a typical Estonian light potato-shade blonde into a dark brunette and I stayed this way until the end of high school. Although testing dying my hair at home on my own for the first time left me a little blotchy like a dalmatian...I just remembered how during that year of change me and my relative also decided to randomly cut our hair in the school toilet. 1-2-3 and cut! Worst decision ever...She happened to rock the short do much better than me though. After graduating high school and moving away to study I discovered sports for myself and along with a huge lifestyle change also my personality, sense of style and hair colour showed some signs of development. I decided to go slowly back to blonde. Luckily I did it with highlighting my hair every now and then, which helped me to avoid the awkward yellow-orange-ish foxy phase. I did try out a DIY ombre for a few weeks, but I never really liked it. Before my Erasmus exchange and temporary residency change, I just decided to cut my long hair short again. The excitement changed fast into regret as these short do's never seem to work for me the way I imagine them in my head beforehand. During that time I also walked around with a slightly pastel pink hair for a couple of days, as the dye was not permanent and washed itself off quickly. And of course I cannot forget the countless times of cutting a straight bang and the torture growing it out made me went through. Every time I thought never again, but then...

What made me address this topic was the urge to cut a fringe again. It has been going on for months weeks now and does not seem to go away. And without telling any lies, it seems to be in a strong correlation with my inner need to make some drastic changes in my life. And somehow it feels that when I cut the fringe, everything else will just follow. Luckily I still have a months until my appointment, so I hope I can change my mind by then. And if not...then we'll see what damage I have done! :P

How is it with you and your hair?