Tatoveeringud on minu jaoks alati sümboliseerinud midagi ülimalt personaalset ning mis kuulub selle asukohast hoolimata ainult inimesele endale. Kuigi see võib olla silmale nähtav ning püüda sealjuures ka mitmeid pilke, muutub see sageli niivõrd suureks osaks inimesest endast, et tihtipeale pühib meeltelt teadmise selle olemasolust. Sageli juhtub vähemalt nii minu endaga.
Tattoos have always symolised something very personal to me. Something that belongs entirely to the person itself, no matter its location. Even though it might be clearly visible and engage attention, it often becomes such a big part of the person itself, that the knowledge of its presence sometimes just ceases to exist. At least that is what happens to me.
Kahtlemata nõuab tatoveeringu tegemine kindlasti omajagu julgust ning kohe kindlasti aega, et ära tunda see õige hetk viimase nahale jäädvustamiseks. Minul kulus oma pisikese sõna tegemiseks tervelt neli aastat, et olla ikka lõpuni kindel, et väljavalitu on minu jaoks õige tähendusega ning omamoodi ka minulik. Inspiratsiooni sain tollal oma ühe lemmikartisti Jack Johnsoni repertuaarist, mil tema laul "Flake" mind kuidagi eriliselt kõnetas. Naljakal kombel on antud laul siiani täis pikitud erinevaid emotsioone ning mälestusi, mis ka aastaid hiljem kõrvu kostudes kõik need hetked niivõrd soojade emotsioonide näol pinnale paiskab. Ja nüüd, mil tatoveerimisest on möödas peagi kolm aastat, tunnen jätkuvalt, et see on nii minu osa kui miski veel olla saaks. Tähendusrikas ning lihtsusest paktav, tuletades mulle iga kord, mil pilk randmele langeb, meelde mind tollal kujundanud elu pisikesi, kuid imeilusaid detaile ja seda, milline inimene tahan olla ning milliseks jääda.
Without doubt, getting a tattoo recquires a certain amount of bravery and certainly enough time to recognise the right time to capture something like this onto your own skin. It took me four whole years to be enitrely sure this little word I had chosen has the right meaning to it and could in a way also represent my personality and views. My inspiration back then came from one of my favourite singer Jack Johnson's repertoire, when his song Flake simply came up and somehow spoke to me. The song itself is still filled with different emotions and memories that still, years later, awake this warm wave of feelings in me. And now, almost three years later, the tattoo has become completely a part of me. Much more than I ever expected it to be. It is meaningful and bursts with simplicity, something I value very much. And every time I look down at my wrist, it reminds me of all those little yet wonderful things shaping my life back then and also what kind of a person I want to be.
Kuid nagu nendel, kel antud kogemus varrukast on võtta, ütlevad - see on omamoodi sõltuvusttekitav. Naljakal kombel tekkis soov uue tatoveeringu järele juba siis, kui samal päeval salongist lahkusin. Soov on siiani alles, kuid tegemiseni pole asi veel jõudnud. Tean juba täpselt, mida tahan, kuid eks aeg pole veel õige olnud. Miskipärast ootan seda hetke, mil olen jõudnud inimesena sellesse punkti, kus tunnen, et olen selle oma nahale jäädvustamise ära teeninud. Eks pisut kulub veel aega.
But as all those people who share the experience can tell, it is in many ways addictive. In a weird way the need for a new tattoo already formed itself right after stepping out of the salon on that very same day. The wish is still there, but I haven't got around getting it done yet. I know exactly what I want, but I guess the time simply is not right yet. For some reason, I am waiting for this moment where I feel I have reached this point in my life, where I feel I deserve leaving a new mark on my skin. It might still take some time until that happens, but I am in no hurry.
Kuid mida võiksin soovitada nendele, kellel tatoveerimine plaanis? Esmalt kindlasti seda, et võtke enda jaoks aega. Tatoveerijad ei kao ilmselt kuhugi, seega pole ka kuskile kiiret. Nagu ma eelpool mainisin, võttis minul oma pisikese tatoveeringu puhul lausa aastaid aega, et õiget kindlustunnet leida. Samuti soovitan päev-kaks "proovitatoveeringuga" ringi patseerida. Nüüd, mil kauplused on erinevaid moekaid ajutisi tatoveeringuid lettidele toonud, on see ideaalne võimalus järele proovida, kas antud koht, pildike või idee tatoveeringust endast on ikka sulle loodud. Ise läksin lihtsama vastupanu teed ja sokerdasin musta tindipliiatsiga enam-vähem ideelähedase sõna randme siseküljele ja vaatlesin seda siis mõnda aega igast küljest, kuni sain aru, et koht ning idee on minu jaoks õiged. Kindlasti tasuks mõelda ka asukohale. Kas saab seda vajadusel kinni katta? Kuigi elu on muutunud palju vabameelsemaks ning tatoveeringud ei tohiks enam suuresti segada näiteks tööle saamist, tuleks mõne elukutse puhul kinnikatmise võimalust siiski kaaluda. Mina saan näiteks vajadusel alati käekella või mõne ehte käe ümber asetada.
Samuti küsi ausat nõu oma sõprade-sõbrannade käest, eriti, kui asi peaks puudutama kindlate nimede või suuremate piltide kehale jäädvustamist...Mõtle ka sellele, kui suur on sinu valulävi ning uuri eelnevalt tuttavatelt või internetist, millised kohad tavaliselt kõige valusamad on. Mul polnud praktiliselt üldse valus ning tatoveering ise paranes ka kiiresti. Arvesta samuti ka paranemisajaga kaasnevaga. Näiteks alustades sellest, kui kaua suudad olla antud ala pesemata või kas saad käia näiteks osaliselt kasvõi juukseid pesemas? Ja kui juba tatoveerimiseks läheb, tuleks endale kindlasti otsida ka hea tatoveerija, kes sinu idee suudab ellu viia. Eks me ole kõik näinud neid äpardusi, mis 9gagi-sarnastele lehekülgedele üles teistele õppetunniks üles laetakse. Keegi meist ei tahaks sedasi lõpetada, eks?
But what I could say to all those who are still thinking of getting one? Firstly, take time. Tattoo makers will not disappear anywhere, so there is no rush. Like I said before, it took me years to get my little one done, just to build up confidence in my decision. I also recommend trying out wearing a fake tattoo or a temporary trial version for a day or two, just to make sure the idea or the location are really right for you. I took the easy way out and scribbled "Flake" onto my wrist with a black pen, just to see if the idea and location would really work for me. You should also consider the location of the tattoo really well. Can you cover it up when you should need it? Even though life has become much more liberal and getting a tattoo should not interfere with your chances of getting a job, it might be still necessary for some professions. For example I can always put a watch or some arm candy to cover mine up. You should also think through how high is your pain endurance and find out from your friends or the interenet what parts of the body usually hurt the most. Mine didn't hurt at all and healed fast - mostly because of its size. You should also consider all the things that come after getting it done, healing time etc. For example, how long can you stay away from showering the area or if you can go and shower partly, for example only your hair or sth? I had to shower fast and keep my arm away from water and hot steam for a week, because those might affect the intensity of the ink staying on your skin.
You should also seek for honest advice from your friends beforehand, especially if it comes down to capturing certain names or bigger pictures onto your skin...And if you have already decided to get a tattoo, make sure to find a good tattoo artist for yourself. As we have all seen those unfortunate ones being uploaded as life lessons on sites like 9gag. And I doubt any of us wants to end up like that, right?
