Just as beautiful as

Ma olen suur šokolaadikookide sõber, kuid tihtipeale on raske leida seda kuldset keskteed õige magususe, tekstuuri ning maitserikkuse vahel. Enamasti on vähemalt üks nendest mingil määral paigast ära. Muidugi ei kirtsuta ma koogisöömise ajal seetõttu nina ning jäta võimalust pisut maiustada vahele, aga mõtted tüürivad taolise täiuse saavutamise võimalustele siiski. Muidugi on alati kõik ka isiklikes maitseelistustes kinni ning viimaseid on ju nõnda palju nagu on inimesi, et võimalus kõigile meeltmööda olla on peaaegu et võimatu. 

I am a big fan of chocolate cakes, but often it is hard to find this golden path between the right amount of sweetness, the perfect texture and richness of flavour. Most of the times at least one of them has shifted slightly in the wrong direction. Of course I am not turning up my nose at this and won't skip the opportunity to satisfy my sweet tooth, but nevertheless the thought of how to improve it does cross my mind. Of course it all comes down to your own taste preferences and as we know, there are as many as there are people, so satisfying everybody is nearly impossible. 

---

Komistasin aprillikuus sünnipäevamaratonideks ühe hea šokolaadikoogi retsepti otsides selle kookose ning šokolaadiga toorjuustukoogi otsa. Esialgu olin kookospiima kasutamise suhtes pisut skeptiline, kuid kui viimaks koogitükk taldrikule ja aeg maitsta kätte jõudis, ei olnud mõminal enam lõppu. Asendasin piimašokolaadi tumedaga, mis andis koogile juurde eriti mõnusa rikkaliku maitse ning ei muutnud viimast liialt magusaks, pigem just parasjagu. Toorjuust muudab koogi kergelt kreemjaks ja tummiseks, kookospiim annab meeldiva lõhna ning õrna kookose maitse. Täpselt midagi, mis mulle istub. Olen nüüd viimast kooki paaril korral teinud ja ilmselt ei juhtub seda ka tulevikus. Super!

When April and the birthday marathons, that simply call out for cakes, approached, I stumbled upon an awesome coconut and chocolate cheesecake recipe. At first I was slightly sceptical about the coconut milk, but when finally  the cake itself made its way onto my plate and it was time to taste it, there was no end to the humming in my mouth. I replaced the milk chocolate with the dark one, which added a lovely nuance of richness to the taste and it did not make the cake too sweet, which I like. The cream cheese makes the cake slightly creamy and coconut milk adds wonderful smell and flavour in the background. It is something that just fits my taste palate. I have done this cake now a few times already and it probably will happen also in the future. Superb! 

VAJA LÄHEB:

Põhi:

200 g digestive küpsiseid

80 g võid (originaalretsept soovitab kasutada 100g, aga minu jaoks jääb põhi sedasi liialt rasvane)

Täidis:

400 g kookospiim (soovitan kasutada täisrasvast, mitte light versiooni)

400 g maitsestamata toorjuustu (mina kasutasin Farmi Köögi toorjuustu) 

100 g hapukoort

100 ml vahukoort

200 g tumedat šokolaadi (kes soovib magusamat, kasutagu piimašokolaadi või lisagu suhkurt täidisesse)

3 muna

1 spl maisitärklist

Kate:

100-150 g tumedat šokolaadi

50 ml vahukoort

Kookoshelbeid

WHAT YOU NEED:

Base: 

200 g of Digestive cookies

80 g of butter (the original recipe suggests 100g but for me that leaves the base way too greasy)

Filling:

400 g can of coconut milk (I recomment the full, not light version)

400 g cream cheese (Philadelphia type)

100 g creme fraiche (we call it sour creme in Estonia)

100 g double cream

200 g of dark chocolate (if you want your cake to be more sweet, use milk chocolate or add some sugar)

3 eggs

1 tbsp corn starch

Topping:

100-150 g dark chocolate

50ml double cream

Coconut flakes

---

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega need sulavõiga. Suru saadud küpsisesegu küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi (26 cm) põhja ja aseta umbes 10-15 minutiks külmkappi seisma. Täidise jaoks sega omavahel kookospiim, toorjuust, hapukoor ja vahukoor. Sulata vesivannil või mikrolaineahjus šokolaad, lase sellel natuke seista ja jahtuda. Sega viimane teiste ainete hulka kahes osas, vahepeal massi segades, et šokolaad tükki ei läheks. Lisa ükshaaval vahustades hulka ka munad, lõpuks ka tärklis. Vajadusel lisa hulka ka pisut suhkurt, kui soovid magusamat kooki. Täidis võib esialgu tunduda küll ülemäära vedel, kuid ahjus küpsedes taheneb viimane kenasti ära. Vala täidis põhjale ja küpseta 160 kraadi juures 45-60 minutit. Lase koogil täielikult jahtuda.

Katte jaoks kuumuta vahukoor keemiseni, lisa hulka peeneks hakitud šokolaad ning sega, kuni saad kena ja ühtlase massi. Määri kreem koogile ning puista peale kookoshelbeid. Kõige parem on kook, nagu toorjuustukookidele kohane, ikka pärast külmas seismist. 

Crush the cookies finely for the base and mix them together with the melted butter. Press the mix into the base of a springform (26cm) and put it into the fridge for about 10-15min. For the filling, mix the coconut milk, cream cheese, creme fraiche and double cream. Melt the chocolate over a water bath or in a microwave and let it cool down a bit. Mix it into the filling in two batches, mixing it inbetween, to make sure the chocolate doesn't become hard again, but mixes well. Beat in one by one the eggs, in the end also the corn starch. If you prefer, add in also some extra sugar. The filling might feel a bit too liquid, but it will set well while baking. Bake it at 160 degrees C for about 45-60 minutes. Let the cake cool down completely.

For the topping heat up the double cream to boil, add in chopped up pieces of chocolate and mix until you get an even and smooth mix. Pour it onto the cake and spread evenly. Sprinkle on some coconut flakes. The cake is the best, as it always it with cheesecakes, after standing in the fridge for a while. 

Tegelikult ei söönud ma antud salatit just täna lõunaks, vaid päris mitu päeva tagasi, kuid võiksin seda igal juhul nüüd uuesti teha. Mulle meeletult meeldivad igasugused värvilised toidud, mida on ühtaegu nii kergelt kui võrdlemisi kiiresti võimalik valmistada. Nüüd, mil kevad ka vaikselt õuele hakkab jõudma, on vähemalt minu kere andnud märku sellest, et võiks ka toidulaual mingeid muudatusi sisse viia. Kõik, mis on vähegi värske ning mahlane, ajab isutama ja see on niivõrd hea tunne. Ei  jaksa ära oodata, mil saaks mõnusalt roosat ja mahlast arbuusi või magusaid maasikaid süüa!

Ilmselt pole antud postitus mingi eriline retseptiüllitis, kuid väikseks nipiks võib seda ikka lugeda. Antud salatisse on lisatud muidugi neid asju, mis mulle endale väga meeltmööda on. Oliivid annavad minu arvates mõnusat soolakust ning kurk värskust. Kuid komponente võib vastavalt enda maitseelistustele muidugi muuta. Antud kogustest peaks jaguma vähemalt ühele näljasele heaks kõhutäieks. :)

I actually did not have this for lunch today, but if I had the chance, I would for sure do it again now. I really love all kinds of colourful dishes that are easy to make and aren't utterly time-consuming. Now, when spring has at least in some ways finally hit the town, my body has got some cravings that let me know it is time to make some changes regarding my daily menu. Anything fresh and juicy simply calls my name. I honestly cannot wait until I can indulge in some yummy pink watermelon or sweet strawberries!

Although I cannot call this a proper recipe, I suppose one can take it as a little lunch tip anyway. I have added all these things that I usually fancy in my salads. For example I love the savory taste the olives and the freshness of the cucumber. But of course any of these can be altered according to your own taste preferences. The salad itself should be enough to feed at least one hungry one. :) 

VAJA LÄHEB:

1 väiksem kanafilee tükk

3-4 päikesekuivatatud tomatit

Provansaali ürte

Näpuotsaga soola, pipart

1/4 kruusi kusskussi 

1 küüslauguküüs

1 spl oliiviõli

1-2 spl värskelt pigistatud sidruni mahla

Pisike peotäis jääkapsast

1-2 oliivi

Pisut kurki

2-3 kirsstomatit

WHAT YOU NEED:

1 small chicken breast fillet

3-4 sundried tomatoes

Provence herbs

A pinch of salt, pepper,

1/4 cup/mug of couscous

1 garlic glove

1 tbsp olive oil

1-2 tbsp freshly squeezed lemon juice

A small handful of iceberg lettuce

1-2 olives

A bit of cucumber

2-3 cherry tomatoes

Esmalt võid keema panna vee ning kuumutada pannil pisut õli. Haki päikesekuivatatud tomatid peeneteks ribadeks ja aseta koos provansaali ürtide ning soola-pipraga maitsestatud kanafileega pannile. Päikesekuivatatud tomatitest eralduv mahl ning õli peaks kenasti koos ürtidega kanale kena karamellistunud jume andma. Mina hoian pannil kana küpsetades aeg-ajalt kaant pealt - nõnda jääb see palju mahlasem ja ei kuiva ära. Prae kana mõlemalt küljelt ning sega vahepeal ka tomateid, et viimased kõrbema ei kipuks. Tomatid võib mingil hetkel pannilt ära tõsta, kui tundub, et viimased liialt küpsema või panni külge kinni hakkavad jääma. 

Seni, kuni kana küpseb, vala kusskuss kaussi ning vala peale nii palju keevat vett, et kusskuss oleks veega kaetud (mitte ei ujuks vees). Sega kusskuss kergelt kahvliga läbi ning aseta teine kauss või kaas peale ja lase sellel omakeskis paisuda (nii 10 minutit). Haki peeneks jääkapsas, kurk, oliivid ning kirsstomatid lõika pooleks või sektoriteks. Kokku võid segada ka küüslaugupressiga purustatud või väga peeneks hakitud küüslaugu, oliiviõli, sidrunimahla, soola ja pipra. Viimane vala kenasti suureks paisunud kusskussi sekka ning sega kõik ühtlaselt omavahel läbi. Sekka võid lisada ka jääkapsa, oliivid, kurgi ning tomati. Kui kana on valmis (väljajooksvad mahlad on selged), lase sel mõned minutid enne lahtilõikamist seista. Aseta koos päikesekuivatatud tomatidega salatile ja ongi valmis. Kes soovib, võib kergelt kreemjama ja soolakama konsistentsi jaoks veel pisut feta juustu peale puistata! 

Firstly, put the water to boil and heat a bit of oil on the pan. Chop the sundried tomatoes into thin strips and season the chicken with provance herbs, a bit of salt and pepper. Put it all onto the pan and fry until the chicken has cooked well. The juices and oils of the tomatoes should give the chicken a nice caramelized look. Every now and then, I put the lid on the pan, that should keep the chicken moist and prevent it from drying up. Fry the chicken on both sides, turn it around several times and stir the tomatoes so they won't burn. You can take the tomatoes off the pan if they seem already too cooked or start to stick to the pan. 

While the chicken is cooking, put the couscous into a bowl and pour the boiling water onto it. Just enough to cover the couscous. Stir it with a fork, put another bowl or a lid over it and let it expand for about 10 minutes. Finely chop the lettuce, olives, cucumber and cut the cherry tomatoes into half/sectors. Mix together the olive oil, garlic (pressed with a garlic press or very finely chopped), lemon juice, salt and pepper. Pour it over the couscous once it is ready and stir it evenly. You can add in also the lettuce, cucumber,  olives and tomatoes. Mix it lightly. If the chicken is ready, let is rest for a couple of minutes before cutting it open into slices. Add it onto the salad together with the sundried tomatoes and that's it! If you want, you can add in some feta cheese to get a bit of a creamier  or saltier consistency. 

I could just go on and on about how much I love Asian infused foods. Because during those moments, when my taste buds have become totally numb towards all these tried and tested safe kind of foods, my mind simply steers away towards all those flavours Asian cuisine offers. Unfortunately the rest of my family doesn't share my enthusiasm in this field, which is one of the reasons my own cravings often have to take the back seat and wait those times I can just cook for myself. Just to give you an example of my "miserable" life: my dad tried one bite of this curry, said it tastes strange and it's not for him. Life can be so unfair, haha! 

---

Kui tavapäraselt olen mugavusest karride valmistamisel kasutanud poes müüdavat karripastat, siis nüüd üritasin õiget maitsekoostist omaenda vürtside ning maitseainetega kätte saada. Minugi poolest oleks võinud tulisust veelgi rohkem olla, kuid nagu eelpool mainitud, pidina arvestama teiste sööjatega ka. Jamie Oliver on oma veebilehel kirja pannud eriti mõnusa kokkuvõtte kõikvõimalike karride pastade valmistamisjuhenditega, kust eriti hea inspiratsiooni leida. Kuid kes karripulbrit  või -pastat ise "kokku" ei viitsi segada, võib kindluse mõttes igati ka poepasta poole pöörduda. 

Usually I have gone for the curry pastes they sell in store. It just is a convenient and fast way to make curries, plus they usually do deliver flavour wise. But to spice things up a bit and as I happened to have the time in my hands, I tried to mix my own curry powder this time around. I could've used a bit more hotness to it, but as I said before, had others around me to reckon with. But Jamie Oliver has created an awesome summary of all different kind of curry pastes on his website to take as a good guideline for creating your own curry pastes! But to save time and play it safe, there is really nothing wrong with using the store curry pastes. 

WHAT YOU NEED:

1 onion

3 garlic gloves
Thumb-size piece of ginger
1tsp of ground cumin
1tsp of smokey ground paprika
2 tsp of garam masala
1 chilli (you can substitute it with chilli flakes or powder)
0,5 tsp of salt
2 tbsp of oil
0,75L of stock
1 cup of lentils (both green and red work)
1 sweet potato
1 can of chickpeas
1 can of coconut milk
2 big handfuls of spinach or 4 discs of frozen spinach
Salt to season

Puhasta ning haki võimalikult peeneks sibul, küüslauk ning ingver. Kuumuta pannil õli ning pruunista viimaseid mõned minutid. Lisa hulka vürtsid ja peeneks hakitud tšilli, sega kõik omavahel kenasti läbi ning kuumuta paar minutit. Selle ajaga peaks köök mõnusaid vürtsilõhnasid pungil täis olema. Seejärel lisa hulka läätsed, kuubikuteks lõigatud bataat ja puljong. Kui läätsed on nähtavalt suuremaks paisunud, ning bataat tundub ka kenasti läbi küpsenud olevat, vala sekka kookospiim ning eelnevalt nõrutatud ning loputatud kikerherned. Kui sulle tundub, et puljongit on jäänud läätsede ja maguskartuli küpsetamisest liialt palju, kasuta kookospiima puhul ainult viimase paksemat osa. Ülejäänud vedelik vala purgist lihtsalt ära. Sega omavahel kõik läbi, lase massil kenasti hetkeks keema tõusta. Lisa sekka ka spinatilehed. Võid viimased lihtsalt kerge kuhjana kõige peale asetada, kuumusega need närbuvad kiiresti väiksemaks. Külmutatud spinatil lase lihtsalt sisse sulada. Sega omavahel läbi, maitse ning lisa vajadusel sekka soola. Karrit võid serveerida nii riisi kui eraldiseisva roana mõnusa lameleiva kõrvale. 

Clean and cut the onion, garlic and ginger as finely as possible. Heat the oil on the pan and brown them for a couple of minutes. Add up the spices and finely chopped chilli, mix it up and heat it for a few minutes. By then your kitchen should be full of wonderful aromas! After that add the lentils, the sweet potato that is cut into cubes and the stock. Let it boil until the lentils have expanded noticeably and the sweet potato looks like it is cooked but has still a nice crunch to it. Pour in the coconut milk and the previously leached and rinsed chickpeas. If it seems you have enough liquid from the stock used to cook the lentils and sweet potato, use only the thick part of the coconut milk. Stir it all nicely until mixed well and heat until it starts to boil. Add in the spinach (fresh ones as a pile on top, frozen one can just melt into the curry). Mix, taste and season if needed. Serve it with rice or with some nice flatbread.

Tõttöelda ei tea, kustkohast mul mõningad isud või maitsete kombinatsioonid vahepeal tulevad. Kuid ühel õhtul, kui töölt koju olin jõudnud ja kõht näljast vaikselt nurrus, tuli suur isu ühteaegu nii pelmeenide kui kergelt vürtsika köögi- ja juurviljase woki-roa järgi. Niisiis otsustasingi kaks head asja kokku panna ning välja tuli äraütlemata maitsev söömaaeg, mida end viimase paari nädala vältel liigagi tihti söömast olen leidnud. Vahel on lihtsalt ülimalt hea midagi väga kiiresti valmivat, kuid siiski maitsvat ja kerget nahka pista. Ilmselt ei ole see nüüd päris retsept, mida siinkohal jagan, kuid toiduideedega seotud kriisi lahendavaks väikseks nipiks võib viimast siiski ju lugeda, eks? 

Truth to be told, I have no idea how I sometimes come up with these more unusual ingredient combinations in the kitchen. But just the other day (well, more like a few weeks ago...), when I had come back from work and there was a small orchestra of hunger playing in my stomach, I got this unreal craving for dumplings and a mildly spicy wok at the same time. So I decided to combine these two tasty things and the outcome was surprisingly yummy! Therefore I have found myself eating this more than too many times over the past couple of weeks. It is sometimes just so comforting to create someting tasty and light with basically no time spent or effort put in. It is probably not a real recipe now, but I guess it can be considered as a small tip to solve some upcoming food idea crises, right? 

VAJA LÄHEB (1 inimesele):

1 väiksem sibul

0,5 tl tšillihelbeid

4-5 külmutatud pelmeeni (kogust võib vabalt enda maitse järgi muidugi muuta)

Suurem peotäis külmutatud juur- ja köögivilju (mina sageli ostan külmutatud wokkimiseks mõeldud köögivilja-mix'i (Maahärra oma on nämma!) ning lisan sekka veel muid lemmikuid)

Supilusikas sojakastet

Teelusikas valge veini äädikat

Seesamiseemneid

Supilusikatäis kodujuustu ja pisut rohelist sibulat peale (võib vabalt vahele jätta, aga mulle meeldib!)

WHAT YOU NEED (for 1 person):

1 small onion

1/2 tsp chilli flakes

4-5 frozen dumplings (you can of course change the amount according to your own taste)

A bigger handful of frozen veggies (I often buy a veggie mix made specially for wok dishes, the one from Maahärra is great in my opinion)

1 tbsp of soy sauce

1 tsp of white wine vingegar

Sesame seeds

1 tbsp of cottage cheese and spring onions on top (optional, but I love it!)

Puhasta ja haki sibul peeneteks ribadeks. Samal ajal kuumuta pannil (sobib nii wok- kui tavaline pann!) pisut õli ning pruunista sibul õrnal kuldseks. Ma lisan tavaliselt ka pelmeenid, tšillihelbed ja suuremad köögiviljad (nagu näiteks brokkoli tükid) üsna lühidalt pärast sibulate lisamist pannile ja lasen neil omasoodu küpseda. Kui pelmeenid hakkavad juba kergelt valmima, lisa hulka ka ülejäänud köögiviljad ning praen, kuni viimased on kenasti sulanud, kuid siiski veel  krõmpsud. Seejärel vala pannile sojakaste ja valge veini äädikas. Sega kenasti läbi ja raputa hulka seesamiseemneid. Prae veel mõni minut ja ongi valmis! 

Clean and cut the onion into thin strips and brown it on a pan (both, wok and regular pan work here) untilt they get this nice golden shade. I usually add the dumplings, chilly flakes and bigger vegetables (like chunks of broccoli)in a few moments after as well and let them melt and cook on their own. If the dumplings seem to get more or less ready, add in also the rest of the veggies and cook until they have melted but still have a nice crunc to them. Add in the soy sauce, white wine vinegar and throw in a bit of sesame seeds. Stir for a few more minutes and voila, ready it is! 

Olen kindel, et inglise keeli overnight oats ehk üleöö külmas seisnud kaerahelbed hommikusöögilaual ei ole suurele osale meist enam midagi ääretult uuenduslikku, mis vaid Pinterestis surfates muuhulgas silma võib hakata. Olin selle tegemise peale mitmeid kordi mõelnud, kuid ometi kaalus traditsiooniline soe puder antud mõtte iga kord üle. Kuni hetkeni, mil üks hea sõber lubas suurustavalt mulle tšempionide hommikusööki valmistada. Sellest ajast peale on antud hommikusöök saanud minu igahommikuseks kaaslaseks ning heaks päeva alguseks. Lisaks kõigele ei pea enam silmi avades kümmekond minutit pliidi ees seisma. Nõnda jääb pisut rohkem aega iseenda jaoks - hommikuse rahu ja vaikuse nautimiseks ning mõnusalt omas tempos üles ärkamiseks. 

Portsjoni suuruse võib igaüks vastavalt oma isule valida ning sama on lisanditega. Sobib peaaegu et kõik, puuviljadest pähklite, rosinate ning värskete marjadeni välja. Allpool toon välja oma hetke lemmiku kombinatsiooni.

VAJA LÄHEB:

Täistera kaerahelbeid (need suured ja ümarad, mida peab enamasti 10-15 minutit keetma. Mitte kiirkaerahelbed)

Piima (või vett)

Kaneeli, näpuotsaga soola ja suhkurt

1 väike banaan või 0,5 suuremast

Peotäis pähkleid, kookoshelbeid ja rosinaid

Kalla kaussi kaerahelbed ning vala viimaseid täielikult kattes peale piim. Lisa hulka kaneel, suhkur ja sool ning sega omavahel kenasti läbi. Pane külmkappi ja lase hommikuni seista. Enne söömist lisa sekka banaan ning sobivad lisandid ja lase heal maitsta. Nõnda lihtne see ongi. :) 

I am sure pretty much everyone has become familiar with overnight oats by now, so that it has become more than just an oversight in Pinterest. Making it myself has crossed my mind more than once but I never got to the point of ditching my usual warm porridge. Until the moment sometime ago when a dear friend of mine promised to make me a breakfast of champions. It has accompanied my mornings and given me a good kick-start to my days ever since. In addition, I don't have to spend all this time at the stove anymore, yawning and stirring the hot porridge. That gives me more precious time to enjoy the morning calmess and to wake up in my own pace. 

You can pick the size of the portion according to your own appetite and top it with whatever things you like. From nuts, fruit and raisins to fresh berries. Hereby  I give you my current favourite combination. 

WHAT YOU NEED:

Whole grain rolled oats 

Milk (any kind of milk you like or water)

Cinnamon, a pinch of salt and sugar

1 little banana or half of a bigger one

A handful of nuts, coconut flakes and raisins

Pour the oats into a bowl and cover them with milk. Add up cinnamon, sugar and salt and mix it up. Let it stand in the the fridge for the rest of the night and top it with the banana, nuts and coconut flakes in the morning. And voila! Time to enjoy! 

Naljakas, kuidas igal aastal see november oma pimeduse ja värvipuudusega nõnda ootamatult jalust maha niidab. Just nagu esimene lumi, mis võrdlusena autojuhtidelt justkui juhtimisoskuse ning igasuguse mõistliku käitumise käest röövib. Kuigi tuleb tunnistada, et tänavune sügis on olnud äraütlemata kaunis ning tavatult päikseline, ei muuda see praegust hallollust, mis taevas päikest varjutab, ning järjekindlalt ülalt alla ladistavat vihma, kuidagi kergemini üleelatavaks. Ilmselt pole ma ainus, keda vaevab juba hommikul vara silmi avades raskekujuline ja ootamatult esile kerkinud narkolepsia ning kere teki alt kohe kuidagi välja ei taha tulla.