Just as beautiful as

Kui ma meie väiksele Itaalia reisile tagasi mõtlen, siis tuleb esimese asjana kerge heldimusega südames meelde päevane retk Como järve äärde. Viimane oli tõesõna just nagu postkaardilt välja võetud. Päikese käes sillerdav järvevesi, taamal mäejalameid mööda üles ronivad majad, soojalt paitav tuul ning see üdini puhkusetunnet täis meeleolu. Como järve äärne piirkond on tõesõna üks nendest kaunitest paikadest siin ilmas, mida pärast külastamist kuidagi meelest pühkida ei saa. Ja no miks peakski, eks? Olles eelnevalt külastanud üle piiri jääva Šveitsi samalaadseid itaaliapäraseid linnu (Locarno, Bellinzona, Lugano), oli nostalgialaks ausaltöeldes meeletu. Taas need majad, taas need palmipuud, taas see imeliselt maitsev jäätis ning taas see mõnus vahemere hõngu täis kliima. See piirkond jäi mulle juba tol korral südamesse, nüüd ilmselt kinnitas end sinna veelgi tugevamalt. Ei jaksa ära oodata, mil saab tagasi minna ning järveäärset ala rohkem avastada!

Milaanost võttis teekond Comosse ligikaudu tunnikese jagu rongis istumist (piletiinfo siin). Ühe otsa pileti hind oli 4.80€, mis oli meile suureks üllatuseks. Miskipärast eeldasime hinge kinni löövat hinnaklassi, aga no näed, kena üllatus. Vaid Como linna külastamiseks ongi ilmselt mõistlik planeerida üks päev, et kõik need pisemad ja suuremad tänavad läbi käia ning siis viimaks peavaatuse ehk järvekaldale jõuda. Tõeline kirss tordil.

---

When I think back to our little Italian adventure, then the first thing that pops up on my mind is our daytrip to Lake Como. The latter was honestly just like taken out of a postcard: the sun shimmering like crystals on the lakewater, the many houses climbing up on the feet of the mountains, the warm breeze and the one and only true holiday feeling that filled me up from head to toe. Lake Como is truly one of those beautiful places in the world that will always stay in the back of your head as an unforgettable memory. Having previously visited similar Italian towns like Locarno, Lugano and Bellinzona across the border in Switzerland, our visit to Como brought up a proper wave of nostalgy. Again those houses, again those palm trees, again that amazingly tasty gelato and again that certain Mediterranenan kind of climate.That area left a mark on me already back then, but our visit to Como might have deepened that impression even more so. I cannot wait to go back again and explore the areas around the lake more!

It took us about an hour of a trainride from Milan to get to Como (ticket info here). The price for an one-way ticket was only 4.80€, which took us by big surprise. For some reason we expected a much higher price range, but hey, that is a nice surprise to have. I would suggest to plan a whole day to just see the city of Como. That should give you enough time to go through all the smaller and bigger streets and to end up at the main act - the lake - itself. That is what I call a cherry on your sundae. 

London on paik, mida ma olen alati külastada tahtnud, kuid mida ma ei ole iial oma reisinimekirja peale mõeldes ülemäära tähtsustanud. Kuid kuidagimoodi viis üks asi teiseni ja ühtäkki avanes mul imeline võimalus veeta rohkem kui kaks nädalat Ühendkuningriigi pealinnas. Töö ja lõbu käsikäes. 

Ausaltöeldes ei osanud ma sellest linnast midagi eelnevalt eeldada, kuid ometi oli see palju rohkemat, kui oskasin oodata. London on kahtlemata kirjeldamatult ilus linn, olenemata sellest, kuhu seal minna. Ikka ja jälle on üks kaunis hoone teise kõrvale ritta seatud. Minusugusele fanaatikule, kellele meeldib üle kõige mööda tänavaid ekselda ja pea kuklasse aetunda maju vahtida, oli see lihtsalt üks suur paradiis. Tegemist on linnaga, kuhu on põimitud teistmoodi energia, mis ühteaegu nii annab kui võtab. Inimesi täis pikitud tänavad ning mürafoon võivad esmapilgul tunduda ülemäära kurnavad, kuid sellega mingil momendil ära harjudes tärkab see linn ellu, olles samaaegselt nii kummaline kui imeline. Ilmselt on just see üks nendest asjadest, mida võin Londoni kohta välja tuua: see elab. Isegi siis, kui see meeletu elutempo paneb esmapilgul tundma, just nagu oleks langenud lõputusse konkurentsi ning emotsioone täis pikitud keerisesse. Sest sel momendil, mil õhtuhämaruses tuledesse kaetud tänavaid mööda jalutades kõigi nende inimeste jutulaginat kuulates, kes õlleklaasi kõrval mõnes vahvas pubis või lokaalis aega veedavad, muutub kõik, mis esialgu tundus raske õlul kanda, jälle niivõrd kergeks ning elavaks. 

Tõttöelda ei suudaks ma end ette kujutada Londonis elamas. Ja pärast neid töiseid nädalaid olin Varssavisse naasemise üle äraütlemata rõõmus. Kuid see on kahtlemata imeline paik, mida külastada, avastada ja kust kirjeldamatuid hetki terveks eluks koguda.

London is a place I have always wanted to go to but never prioritised on my travel list. But somehow one thing led to another and a wonderful opportunity came up to go on a more than two-week long trip to the capital of UK. Work and fun hand in hand. 
Honestly saying, I did not know what to expect from this city, but somehow it was still more than I could imagine. It is for sure incredibly beautiful, no matter where you look at, one beautiful building lined up next to each other. And for a "I love to look at houses" freak like me there is nothing better than that. London has some kind of a different energy entwined into the city life, that somehow gives and takes the energy of your own at the same time. The crowded streets and noise may at first seem exhausting, but once you get used to it all, the city blooms into some sort of a bizarre and amazing life. And I guess that is the one thing I could pinpoint about London and what I liked the most: It lives. Even next to the crazy pace of life that at first makes you feel like you are twirling in a turmoil of endless competition and emotions. Because once you walk through the streets when the city is lit in dim lights and you hear the chatter of people having conversations over a pint of beer, it all just becomes uplifted and easy again. 

London is honestly saying not the city I would like to live in and after all the weeks I spent there, I was more than happy to come back to Warsaw. But it is still an amazing place to visit (with or without friends), to explore and to have the time of your life in.