Just as beautiful as

I could just go on and on about how much I love Asian infused foods. Because during those moments, when my taste buds have become totally numb towards all these tried and tested safe kind of foods, my mind simply steers away towards all those flavours Asian cuisine offers. Unfortunately the rest of my family doesn't share my enthusiasm in this field, which is one of the reasons my own cravings often have to take the back seat and wait those times I can just cook for myself. Just to give you an example of my "miserable" life: my dad tried one bite of this curry, said it tastes strange and it's not for him. Life can be so unfair, haha! 

---

Kui tavapäraselt olen mugavusest karride valmistamisel kasutanud poes müüdavat karripastat, siis nüüd üritasin õiget maitsekoostist omaenda vürtside ning maitseainetega kätte saada. Minugi poolest oleks võinud tulisust veelgi rohkem olla, kuid nagu eelpool mainitud, pidina arvestama teiste sööjatega ka. Jamie Oliver on oma veebilehel kirja pannud eriti mõnusa kokkuvõtte kõikvõimalike karride pastade valmistamisjuhenditega, kust eriti hea inspiratsiooni leida. Kuid kes karripulbrit  või -pastat ise "kokku" ei viitsi segada, võib kindluse mõttes igati ka poepasta poole pöörduda. 

Usually I have gone for the curry pastes they sell in store. It just is a convenient and fast way to make curries, plus they usually do deliver flavour wise. But to spice things up a bit and as I happened to have the time in my hands, I tried to mix my own curry powder this time around. I could've used a bit more hotness to it, but as I said before, had others around me to reckon with. But Jamie Oliver has created an awesome summary of all different kind of curry pastes on his website to take as a good guideline for creating your own curry pastes! But to save time and play it safe, there is really nothing wrong with using the store curry pastes. 

WHAT YOU NEED:

1 onion

3 garlic gloves
Thumb-size piece of ginger
1tsp of ground cumin
1tsp of smokey ground paprika
2 tsp of garam masala
1 chilli (you can substitute it with chilli flakes or powder)
0,5 tsp of salt
2 tbsp of oil
0,75L of stock
1 cup of lentils (both green and red work)
1 sweet potato
1 can of chickpeas
1 can of coconut milk
2 big handfuls of spinach or 4 discs of frozen spinach
Salt to season

Puhasta ning haki võimalikult peeneks sibul, küüslauk ning ingver. Kuumuta pannil õli ning pruunista viimaseid mõned minutid. Lisa hulka vürtsid ja peeneks hakitud tšilli, sega kõik omavahel kenasti läbi ning kuumuta paar minutit. Selle ajaga peaks köök mõnusaid vürtsilõhnasid pungil täis olema. Seejärel lisa hulka läätsed, kuubikuteks lõigatud bataat ja puljong. Kui läätsed on nähtavalt suuremaks paisunud, ning bataat tundub ka kenasti läbi küpsenud olevat, vala sekka kookospiim ning eelnevalt nõrutatud ning loputatud kikerherned. Kui sulle tundub, et puljongit on jäänud läätsede ja maguskartuli küpsetamisest liialt palju, kasuta kookospiima puhul ainult viimase paksemat osa. Ülejäänud vedelik vala purgist lihtsalt ära. Sega omavahel kõik läbi, lase massil kenasti hetkeks keema tõusta. Lisa sekka ka spinatilehed. Võid viimased lihtsalt kerge kuhjana kõige peale asetada, kuumusega need närbuvad kiiresti väiksemaks. Külmutatud spinatil lase lihtsalt sisse sulada. Sega omavahel läbi, maitse ning lisa vajadusel sekka soola. Karrit võid serveerida nii riisi kui eraldiseisva roana mõnusa lameleiva kõrvale. 

Clean and cut the onion, garlic and ginger as finely as possible. Heat the oil on the pan and brown them for a couple of minutes. Add up the spices and finely chopped chilli, mix it up and heat it for a few minutes. By then your kitchen should be full of wonderful aromas! After that add the lentils, the sweet potato that is cut into cubes and the stock. Let it boil until the lentils have expanded noticeably and the sweet potato looks like it is cooked but has still a nice crunch to it. Pour in the coconut milk and the previously leached and rinsed chickpeas. If it seems you have enough liquid from the stock used to cook the lentils and sweet potato, use only the thick part of the coconut milk. Stir it all nicely until mixed well and heat until it starts to boil. Add in the spinach (fresh ones as a pile on top, frozen one can just melt into the curry). Mix, taste and season if needed. Serve it with rice or with some nice flatbread.

Mulle hirmsasti meeldib asju ning sealhulgas ka oma elu planeerida. See muudab mind mitmeid kordi produktiivsemaks ja kuidagi kõigega rahulolevamaks. Ilmselt hakkas see võimsamalt pihta siis, kui ühel hetkel end kahe kooliga ühel ajal tegelemast leidsin ning hästi ritta seatud päevakava kõigega toime tulemisel ääretult olulise tähtsuse omandas. Nüüd, mil koolidega juba mõnda aega lõpparve on tehtud ja elurütm ka pisut vaiksem, pole taolist planeerimist enam suure kella külge seadnud. Tihtipeale olen päeva jooksul tegemist vajavad asjad hommikul kiiruga esimese paberilipaka peale kirja pannud. Ja mulle nii meeldib see tunne, kui päeva lõpus igal ettenähtud tegevusele kriips peale on tõmmatud. Täis selgitamatut rahulolu nii iseenda kui eluga. Isegi kui eelpool mainitud tegevuste hulka kuulub vaid tubade koristamine, küünte lakkimine (jah, see võib olla igavene nuhtlus!) või mõne eelnevalt planeeritud blogiposti kirjutamine. Sest sedasi saan ma need asjad päriselt ka tehtud.

I really like planning my daily things and writing down my goals for the long run. It somehow turns me into this organised, productive and satisfied human being. It all probably started when I was still juggling between two school and when a well-managed and also followed daily routine was more than crucial. Now when I am long done with that and my life rhythm is far from hectic, I haven't put such kind of planning onto my agenda. Nowadays I mostly just jot down the things needed to be done in a day on a random piece of paper and that is about it. But I truly enjoy the feeling of my list being totally crossed out at the end of the day. It is just filled with this undefined satisfaction with myself and life in general. And even though that list I mentioned might just consist of cleaning the rooms, painting my nails (yes, it can be a pain in the butt!) or writing a previously planned blog post. Because that makes me actually do these things...

---

Kuna viimasel ajal on igapäevane kava pisut rappa jooksnud ning kõik juhtub suures osas tunde järgi, olen sellisest korralikumast planeerimisest puudust tundnud. Lihtne on ju sedasi tänaseid tegevusi suurest laiskusest tingituna homse varna lükata. Proovisin küll asju kirjutada väljaprinditavatele kalendrilehtedele ning nädalastele to-do listidele, aga peale esialgset vasikavaimustust jäid need lehekesed lihtsalt kapiäärele tolmu koguma. Olen vist ikka jätkuvalt seda kalendermärkmiku usku, sest varasemalt on see minu puhul kõige paremini toiminud. Kõik kuidagi loksub mu peas paika, kui asjad paberile ise kirja panen. Otsustasingi selleks puhuks endale uue Moleskin'i märkmiku tellida, et sinna kõik enda jaoks olulised tegevused kirja panna ja oma aega asjalikumalt kasutada.

As my life has been rather off the tracks lately and most of my daily things happen according to my own inner feeling, I have started to miss such planning. I tried to write some things down onto those printable calendars and to-do lists, but when the first excitement faded, those sheets were just left to collect dust on the corner of the desk. I still seem to be a true believer in calendar journals, as it just seems to work the best for me. It all somehow falls into place, when I write it down and have a clear view of all the things needed to be done. That is why I decided to once again order myself my beloved Moleskin journal and simply get started. 

---

Ükspäev komistasin Pinterestis aga huvitava idee otsa, mida mõtlesin ka oma uue märkmiku saabudes käiku lasta. Nimelt selline vahva asi nagu bullet journaling, mis kannab endas nii aja planeerimise, eesmärkide saavutamise kui ka mõnusa motiveerimise funktsiooni. Tegemist on lahti seletatult peamiselt to-do nimekirjade ning eesmärkide kogumiga mingisse ajaperioodi jaotatuna. Olgu selleks siis päev, nädal või sootuks aasta. Taoline lihtne ja puhta stiiliga viis annab süstematiseerimise abil hea ülevaate kogu elust ja sellega seotud ülesannetest ja tegevustest. Eriti sobib see muidugi nendele, kelles kerge kreatiivsuspisik möllab ja kellele pliiatsite-pastakatega erinevate joonekeste ja pildikeste joonistamine-kirjutamine eriti hästi välja tuleb. Kuid proovida võib seda kahtlemata igaüks ja tegemist ei pea olema just mõne suursuguse kunstiteosega. Kuid lisasin siia ka mõned eriti head ning ilusad näited, mida Pinterestist leidsin ja sedapuhku enda inspiratsioonina kasutusse võtan. Ehk sobib taoline planeerimisviis ka mõnele teisele siin!

I happened to stumble upon a fun idea on Pinterest to try out when my journal arrives - bullet journaling. It basically combines time management, achieving goals that are set and a fun way to stay motivated. In princible you just write down your to-do list and aims for a set timeframe. May it be a day, week or a year, however you want to plan it. It is an easy and systemised way to get a good and clean overview of your tasks and acivities. It of course fits the best to people gifted with a small creative bug (well look at all those lines and calligraphy!), but I am sure we all can manage to draw a few boxes and stuff, right? Collected a few pictures from Pinterest to use as an inspiration for myself. Maybe you find a few things here for your own daily planning too! 

Kummaline, kuidas antud hetkel kõik päevad vaikselt õhtusse tiksudes justkui riburada pidi ühte pimedasse auku kokku jooksevad. Elurütm on mingil määral soiku jäänud ning paljud sammud, mida võiks juba praegu helgemate aegade nimel teha, ei olene sugugi enam minust endast. Raske on oodata, kui hing sees kibeleb hoopistükis tegutsema. Mingil moel seguneb see teadmatus taevas lookleva halli ning sombuse pilvkattega ning surub mõneti raskelt maadligi. Kuid ma tean, et tuleb kogu südamega uskuda uute alguste maagiasse ning ega targad ju ei torma ka. Kõik juhtub omal õigel ajal. Mõnikord on seda aga puhtalt omaenda kannatamatusest lihtne ära unustada. 

Somehow it seems that these days my whole life seems to roll slowly into the same dark and empty hole. The rhythm of my life has somewhat come to a standstill, where I have no much say in the possible opportunities and happening coming to my way. It is hard to wait when there is this something stuck inside you that simply wants to pursue your aims and take action. In addition all these feelings seem to interlace into one with the endlessly grey weather, making it even harder to go through the days. But I know I should blindheartedly trust the magic of beginnings and just be patient. All is bound to happen in the right time. It is sometimes just easy to forget this due to my own impatience. 

---

Ausaltöeldes ei ole päris mitu aastat nõnda kevadet oodanud kui sel aastal. Kuigi ma tõesti armastan talve, lund ning kõiki neid vahvaid asju, mida viimased endaga kaasa toovad, olen ma nüüdseks sellest küll väga ära väsinud. Ma ei oska öelda, kas tõesti hakkab see hall, pime ja päikesevaene aeg viimaks kuidagi intensiivsemalt kehale ja vaimule mõjuma, kuid midagi kummalist on sisemuses toimumas juba küll. Sest kui ma oma silmad sulen ja kujutan ette kõiki neid ilusaid pilte soojast päikesest ning pehmest tuulest, värskest õhust, mis on tulvil tärkava looduse lõhna, kergest veesulinast tänavatel ja sellest kindlast miskist, mis kevadega alati soojalt hinge poeb, võiksin kalendris ilma igasuguse vaevataaja mitme-mitme nädala võrra edasi keerata. 

Kuidas Teil kevadväsimusega on? Ja kas ootate ka juba sama usinalt soojemaid aegu?

Truth to be told, it has been years since I have awaited for spring to come like I do this year. Even though I truly love winter, snow and all the other pleasant things and activities it brings along, I have become truly worn down by it. I don't know if the greyness and lack of sun are finally taking its toll on me or what, but I most certainly feel some things going on in me. Because if I close my eyes and try to imagine all the beautiful pictures of the warm sun and soft breeze, the fresh air that simply smells of the blossoming nature, light blurble of water streams on the ground and this certain something, that comes along with spring and makes you feel all giddy inside, I could just instantly fast forward and be there. In that moment. 

So, how are you dealing with the winter blues? And are you also anxiously anticipating the warmer times? 

Music: Gypsy and The Cat - Inside Your Mind 

Plirts plärts, käes ongi märts! Kuigi aknast välja vaadates koidab vähemalt talvepealinnas vastu tõeline lumine talveilm, on väljas siiski tunda kerget kevade hõngu. Päike paitab põski kuidagi soojemalt ja õhk vuhiseb kopsudesse samuti mingi teistsuguse hõnguga. Kõrvu kostuvast linnusirinast siis rääkimata. Igati mõnus!

Kuid enne, kui märts helikiirusel lõpu poole tüürima hakkab, mõtlesin pisut oma veebruari lemmikutest kõneleda. Neist asjadest, mis mingil moel tähelepanu endale tõmbasid, kas siis uudsuse või kasutussõbralikkusega, või hingele kuidagimoodi pehmelt pai tegid.

*Blinks* and it is already March! Even though when looking out of the window it seems to be a proper winter wonderland in my lovely winter capital slash hometown, you can still sense this special spring freshness in the air. The sun has started to warm up my cheeks when looking up to it and the air tastes like spring. Without a doubt it is highly enjoyable. 

Before March really hits off and starts racing towards its end, I thought of putting down my February favourites. All these things that somehow caught my eyes, either with their novelty or user practicality. Or those that made me feel all good and warm inside. 


Mingil põhjusel ei lase blogger mul Soundcloud'i või Youtube'i embed koodidega siiasamma muusikat postitada, seega peab seekord vaid linkidega leppima. Suurim üllatus minu jaoks oli Reket. Ei oleks uskunud, et see mulle nõnda palju peale võiks minna.

For some reason blogger doesn't let me post any Soundcloud or Youtube embed codes here, so I guess we have to accept the regular links this time around.  
Veebruari lemmikud / February favourites:  Vaults (LINK) and BØRNS (LINK). Wet (LINK), Midi Matilda - Tidal Wave (LINK) 

Olin viimasel paaril nädalal tundnud kerget rahutust hinges, mis tihtipeale endas just väikest reisipalavikku endas kannab. Sedasi tuli antud väike põige Lätimaa pealinna just õigel ajal. Ja kui varasemalt ei ole Riia mulle just kuigivõrd palju sümpatiseerinud, jättis see mulle sel korral kuidagi eriti hea tunde maha. Eks kellegi teisega koos on kohti, mida varem tundide kaupa üksinda olen väisanud, palju vahvam uuesti avastada. Eriti, kui see keegi on samasugune reisisell ning seikleja hing nagu sa ise (Wero ❤). 

For some time, I have had this weird sense of restlessness in me, hinting me to do something about the ever growing travel fever inside. Therefore, my small getaway to the capital of Latvia came just in time. Even though Riga never really grew on me like some other cities, it somehow made me change my mind and warm up to it this time around. I suppose for a change it is much more fun to explore places you have been to before for so many times alone with someone. Especially if this someone has a traveller soul and heart for adventures just like yourself (Wero ❤). 

Ja muidugi ei saa ka mainimata jätta suurepärast ilma, millega meid õnnistati. Päike siras soojalt taevas ning võrreldes kodulinna lumeuputusega oli Riias justkui kevad kohale jõudnud. Sedasi oli päikeseloojang Daugava sillerdava vee ning mitmete sildade vahel kõndides üks viimase aja ilusamaid vaatepilte, mida näinud olin. 

Of course the beautiful weather we were blessed with was an important indicator for all this to take place. The sun was shining warm and high. And compared my hometown, where true winter remains to reign the premises, it felt like fresh spring had hit Riga, that lies just a couple of hundred kilometres south. In that sense, walking the Daugava promenade with its many bridges and lambent water was one of the most beautiful sights I had seen for a while. 

Ehk võib öelda, et Riia üllatas mind sel korral palju ning ilmselt lähen järgmisel korral sinna palju meelsamini tagasi. Naljakal kombel suutsin aga just sealsamas leida väikseid osi - maju või tänavanurki-, mis mulle nii meeletult palju Krakowit meenutasid. Kuigi igatsus viimase suhtes kasvas tänavaid mööda käies vmitmeid kordi suuremaks, kui ta juba praegu on, on hea teada, et väikest leevendust ei tule just kaugelt enam otsida. 

So I suppose I can say that Riga did surprise me this time around and I will probably return much more gladly than I have before. Funnily enough, when walking the streets and looking at the streetcorners and houses, I somehow managed to find small bits and pieces of things reminding me so much of Krakow. Even though the longing to go back to that city grew a ton, it is comforting to know that some kind of a cure for that lies not that far away. 

Öö veetsime Weronikaga kesklinnas asuvas Riga Hostelis. Peavarju same vaid tühise viieka eest, mis tähendas muidugi toa jagamist veel kaheksa võõra inimesega ja magamist narivoodis. Weronika on taolistes asjades juba vana kala ise, kuid minul oli taolisel viisil magamine täitsa uus kuid vahva kogemus omaette. Kuid hostel ise oli ääretult hubane, puhas ja personal väga lahke ning sõbralik. Ja asukoha üle ei saanud kohe üldse nuriseda - rongijaam oli viimasest üle tee ja vanalinn pisikese jalutuskäigu kaugusel. Ja McDonald's vaid kolm korrust allpool. Nurisemiseks polnud põhjust. :D 

We spent the night in Riga Hostel located in the very heart of the city. The accommodation cost us only five euros a night, which on the other hand meant sharing the room with eight other strangers and sleeping in a bunk bed. For Weronika, this was no news, but for sure it was a new and fun experience for me! The hostel itself was very cosy, clean and the staff extremely kind and friendly. And we could not complain about the location - the train station is just across the road and the old town a small walk away. Plus McDonald's just happens to be only three floors downstairs - we basically lived in the good old Macca land! So no reason to grouch at all. :D 

Vastupidiselt suurele osale inimestest, kes tihti nädala alguses pahura ning unise olekuga töödele ja tegemistele vastu astuvad, on mulle kummalisel kombel esmaspäevad alati meeldinud. Olen juba kord selline värskete alguste fanaatik ning uue nädala algus, mil kõik justkui otsast peale algab, on mingil määral alati oodatud. Sest ma tean, et mis iganes sündmused või tunded ka eelnenud seitsmesse päeva end hoolikalt sisse põimisid, need jäävad just sinnasamma minust maha, et end vahel ehk vilksamisi ilmutada. Lihtne on sedasi sellele kõigele selga  keerata ning värske hommiku vaikset võlu nautides eesootavaid tunde mõtteis kõige hea ja ilusaga täita.

In contrary to the majority of people, who seem to have a hard time managing the ever so real stuggles of the weekend ending in a blink of an eye, I have always enjoyed Mondays. I seem to be kind of a fanatic of fresh starts and the beginning of the week is therefore always awaited. Because I know whatever happened during the past seven days, will be simply left there - into the past. And that makes it so easy to leave it all behind and soak in the beautiful clamness these kind of mornings tend to bring along. 

---

Kuid see nädal on minu jaoks kohe eriliselt hästi alanud. Hommikuga muundusin ka mina viimaks suureks maanteede hirmuks ja sain oma rohelise vahtralehe autoakna vahele pistetud. Võiks lausa öelda, et kaua tehtud kaunikene, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Ja tuleb tunnistada, et täna voolab energia ka kuidagi teistmoodi keres ringi. Õige pisut rahutult ja ülemäära motiveeritult, kuid ilmselt ei jää siin muud üle, kui viimast nendeks headeks asjadeks siin elus, mis rõõmu ja rahuololu toovad, ära kasutada. Näiteks võib ju minna välja seda lõputult langevat lund kühveldama!

Sellest nädalast võib ilmselt veel niipalju öelda, et proovin viimaks oma magusaisu kuhugi mujale ära suunata, mistõttu otsustasin selle täitsa magusavabalt veeta. Naljakas on see, kuidas inimesest saab nõnda lihtsalt tema harjumuste küüsis vaevlev olend. Esimene päev on poole peal ning seni olen suutnud lausa pidupäeva koogitükist loobuda - jee!

But I have to admit that this week has had an exceptionally great beginning. During the early morning hours I managed to deliver my best and finally gain the priviledge of driving a car - legally!. It took some time to get there, but I suppose better late then never. I must also say that my energy levels seem to live a life of its own today. Somewhat restless and overly motivated, but I guess there is nothing else left than to take advantage of and create something great out of it. For example, go out and shovel some of this endlessly falling snow out of our ways!

I will also try my best to get rid of this bizarre sweet tooth I've been having for the past couple of weeks. It is funny how people become creature of their habits without much effort.  So these upcoming seven days all kinds of sweets will be banned from my life. Half a day later and I managed to say no to a celebratory piece of cake - yay!

But I wish everyone a truly lovely and productive week!

---

Kuid soovin kõigile kaunist ja produktiivset nädalat. Et olla kindel, et viimane ikka eriti ilusasti algaks, vaadakem koos ühte ilusat isendit ja kuulakem ääretult mõnusat laulu, mis tänasesse päeva kui rusikas silmaauku sobib (mida kõik niikuinii miljon korda juba teinud on, kuid võiks ju veel!). Kui vaid kõik hommikud algaks nii, eks?

Pictures: pins from Pinterest

Tõttöelda ei tea, kustkohast mul mõningad isud või maitsete kombinatsioonid vahepeal tulevad. Kuid ühel õhtul, kui töölt koju olin jõudnud ja kõht näljast vaikselt nurrus, tuli suur isu ühteaegu nii pelmeenide kui kergelt vürtsika köögi- ja juurviljase woki-roa järgi. Niisiis otsustasingi kaks head asja kokku panna ning välja tuli äraütlemata maitsev söömaaeg, mida end viimase paari nädala vältel liigagi tihti söömast olen leidnud. Vahel on lihtsalt ülimalt hea midagi väga kiiresti valmivat, kuid siiski maitsvat ja kerget nahka pista. Ilmselt ei ole see nüüd päris retsept, mida siinkohal jagan, kuid toiduideedega seotud kriisi lahendavaks väikseks nipiks võib viimast siiski ju lugeda, eks? 

Truth to be told, I have no idea how I sometimes come up with these more unusual ingredient combinations in the kitchen. But just the other day (well, more like a few weeks ago...), when I had come back from work and there was a small orchestra of hunger playing in my stomach, I got this unreal craving for dumplings and a mildly spicy wok at the same time. So I decided to combine these two tasty things and the outcome was surprisingly yummy! Therefore I have found myself eating this more than too many times over the past couple of weeks. It is sometimes just so comforting to create someting tasty and light with basically no time spent or effort put in. It is probably not a real recipe now, but I guess it can be considered as a small tip to solve some upcoming food idea crises, right? 

VAJA LÄHEB (1 inimesele):

1 väiksem sibul

0,5 tl tšillihelbeid

4-5 külmutatud pelmeeni (kogust võib vabalt enda maitse järgi muidugi muuta)

Suurem peotäis külmutatud juur- ja köögivilju (mina sageli ostan külmutatud wokkimiseks mõeldud köögivilja-mix'i (Maahärra oma on nämma!) ning lisan sekka veel muid lemmikuid)

Supilusikas sojakastet

Teelusikas valge veini äädikat

Seesamiseemneid

Supilusikatäis kodujuustu ja pisut rohelist sibulat peale (võib vabalt vahele jätta, aga mulle meeldib!)

WHAT YOU NEED (for 1 person):

1 small onion

1/2 tsp chilli flakes

4-5 frozen dumplings (you can of course change the amount according to your own taste)

A bigger handful of frozen veggies (I often buy a veggie mix made specially for wok dishes, the one from Maahärra is great in my opinion)

1 tbsp of soy sauce

1 tsp of white wine vingegar

Sesame seeds

1 tbsp of cottage cheese and spring onions on top (optional, but I love it!)

Puhasta ja haki sibul peeneteks ribadeks. Samal ajal kuumuta pannil (sobib nii wok- kui tavaline pann!) pisut õli ning pruunista sibul õrnal kuldseks. Ma lisan tavaliselt ka pelmeenid, tšillihelbed ja suuremad köögiviljad (nagu näiteks brokkoli tükid) üsna lühidalt pärast sibulate lisamist pannile ja lasen neil omasoodu küpseda. Kui pelmeenid hakkavad juba kergelt valmima, lisa hulka ka ülejäänud köögiviljad ning praen, kuni viimased on kenasti sulanud, kuid siiski veel  krõmpsud. Seejärel vala pannile sojakaste ja valge veini äädikas. Sega kenasti läbi ja raputa hulka seesamiseemneid. Prae veel mõni minut ja ongi valmis! 

Clean and cut the onion into thin strips and brown it on a pan (both, wok and regular pan work here) untilt they get this nice golden shade. I usually add the dumplings, chilly flakes and bigger vegetables (like chunks of broccoli)in a few moments after as well and let them melt and cook on their own. If the dumplings seem to get more or less ready, add in also the rest of the veggies and cook until they have melted but still have a nice crunc to them. Add in the soy sauce, white wine vinegar and throw in a bit of sesame seeds. Stir for a few more minutes and voila, ready it is! 

Berliin hoiab minus kohe päriselt ääretult erilist kohta. Sest tõttöelda on vähe kohti, mis suudavad mind nõnda koduselt ja omas elemendis tundma panna. Ja just seal kipub minus õitsele puhkema selline teistmoodi ning üdini värskendav motivatsioonipuhang, mis igal sammul just nagu suuremaks paisuks. Nagu ma oleksin kõigeks võimeline ja minu teel ei jääks ühtegi ust suletuks. Ja see on tõesti maagiline tunne.

Kuigi Berliin ei ole iseenesest just kuigi kaunis linn, pakatab see omamoodi ning erilistest nurkadest, mida igal sammul avastada. Selles linnas on lihtsalt elu ja see lihtsalt nakatab mind iga kord, kui sinna satun. 

Berlin keeps a very special place in my heart. Because, truth to be told, there are only a very few places out there that can make me feel like home. Or like I was in my own element. And for some reason, whenever I visit Berlin, this sudden burst of motivation hits me. Something totally different and refreshing, that just seems to grow and grow with every step I take. As if I could do anything and no door on my way will be left unopened. And that is what I call a magical feeling. 

Even though Berlin is not a particularly beautiful city, it is full-brimmed with unique and special corners to be discoverd. A different kind of...beautiful. :) There is just life in Berlin and it is trully infectious. 

Olen kindel, et inglise keeli overnight oats ehk üleöö külmas seisnud kaerahelbed hommikusöögilaual ei ole suurele osale meist enam midagi ääretult uuenduslikku, mis vaid Pinterestis surfates muuhulgas silma võib hakata. Olin selle tegemise peale mitmeid kordi mõelnud, kuid ometi kaalus traditsiooniline soe puder antud mõtte iga kord üle. Kuni hetkeni, mil üks hea sõber lubas suurustavalt mulle tšempionide hommikusööki valmistada. Sellest ajast peale on antud hommikusöök saanud minu igahommikuseks kaaslaseks ning heaks päeva alguseks. Lisaks kõigele ei pea enam silmi avades kümmekond minutit pliidi ees seisma. Nõnda jääb pisut rohkem aega iseenda jaoks - hommikuse rahu ja vaikuse nautimiseks ning mõnusalt omas tempos üles ärkamiseks. 

Portsjoni suuruse võib igaüks vastavalt oma isule valida ning sama on lisanditega. Sobib peaaegu et kõik, puuviljadest pähklite, rosinate ning värskete marjadeni välja. Allpool toon välja oma hetke lemmiku kombinatsiooni.

VAJA LÄHEB:

Täistera kaerahelbeid (need suured ja ümarad, mida peab enamasti 10-15 minutit keetma. Mitte kiirkaerahelbed)

Piima (või vett)

Kaneeli, näpuotsaga soola ja suhkurt

1 väike banaan või 0,5 suuremast

Peotäis pähkleid, kookoshelbeid ja rosinaid

Kalla kaussi kaerahelbed ning vala viimaseid täielikult kattes peale piim. Lisa hulka kaneel, suhkur ja sool ning sega omavahel kenasti läbi. Pane külmkappi ja lase hommikuni seista. Enne söömist lisa sekka banaan ning sobivad lisandid ja lase heal maitsta. Nõnda lihtne see ongi. :) 

I am sure pretty much everyone has become familiar with overnight oats by now, so that it has become more than just an oversight in Pinterest. Making it myself has crossed my mind more than once but I never got to the point of ditching my usual warm porridge. Until the moment sometime ago when a dear friend of mine promised to make me a breakfast of champions. It has accompanied my mornings and given me a good kick-start to my days ever since. In addition, I don't have to spend all this time at the stove anymore, yawning and stirring the hot porridge. That gives me more precious time to enjoy the morning calmess and to wake up in my own pace. 

You can pick the size of the portion according to your own appetite and top it with whatever things you like. From nuts, fruit and raisins to fresh berries. Hereby  I give you my current favourite combination. 

WHAT YOU NEED:

Whole grain rolled oats 

Milk (any kind of milk you like or water)

Cinnamon, a pinch of salt and sugar

1 little banana or half of a bigger one

A handful of nuts, coconut flakes and raisins

Pour the oats into a bowl and cover them with milk. Add up cinnamon, sugar and salt and mix it up. Let it stand in the the fridge for the rest of the night and top it with the banana, nuts and coconut flakes in the morning. And voila! Time to enjoy!